Kas tunnete mõnda sugu vahetanud inimest?

[Leevike]

Kui minu teha oleks, keelaks ma selle kehade retsimise ära. Olgu inimene suhtes kellega ta soovib või kuidas soovib, aga see lõputu hakeldamine ja hilisem potensiaalne kahetsus, suitsiidioht jne pole seda kõike väärt.

Pigem tasuks panustada psühholoogilisele nõustamisele ja kui ABSOLUUTSELT muud varianti pole, siis alles kirurgiliselt sekkuda. Ja ideaalis võiks ja peaks see olema VIIMANE lahendus.

/Juustup

Miks ainult selle? Inimesed „retsivad“ oma kehasid ka sajal muul moel – tätoveerivad, paigaldavad silikoonrindasid, venitavad kõrvalestasid, süstivad botoxit jne jne. Ja me kõik aktsepteerime seda kui inimese vaba valikut teha oma kehaga, mida ta soovib. Kellegi ei tule pähegi neid kõigepealt psühholoogilisele nõustamisele saata, kuigi nad võib-olla vajaksid seda, et võtta oma keha sellisena nagu see on ja mitte lasta end mõjutada väljamõeldud ja kaduvate ilustandardite populariseerimisest.

Millegipärast aga võetakse endale õigus arvustada, maha teha ja häbivääristada soovahetust, mis on tegelikult meditsiiniline probleem ja mitte hetketuju. Keda häirib, mis teisel inimesel püksis on, peaks võib-olla ise psühholoogi poole pöörduma.

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

[Külaline]

Vaidlen jällegi vastu. Näen sinu kirjas juba isiklikuks minemist ning teistsuguse arvamuse "vandenõuteooriaks" tembeldamist. Ja sa eksid oletuses, et mul puudub LGBT ühinguga igasugune kokkupuude. Olles erinevate vähemuste MTÜde tegevusega igapäiselt kursis, julgen ikkagi väita, et LGBT ühingul on tunduvalt enam võimu ja teda kuulatakse rohkem. Nende kaebustele reageerivad instantsid selgelt suurema tõenäosusega kui puuetega inimeste ühingutele.

Ehk teisisõnu: kui keegi näitab näpuga ratastooliku peale ja hüüab põlastavalt: "Näe, sant, hüppa kaljult alla!" siis ei reageeri adressaadi kaebusele reeglina mitte kunagi mitte ükski instants. Kui aga keegi hüüab: "Pede!", nii reageeritakse kaebusele täie tõsidusega. Nii on. Aga ei peaks olema.

Mina sinuga ei vaidle, isiklikuks ka ei lähe. Vandenõuteoreetikuid mainides pidasin silmas neid inimesi, kes leiavad, et LGBT ehk nn.vikerkaaremaffia (mis puudega inimeste kohta käiv vastav väljend on, pole aimugi) on süüdi ülisuures propaganda laines, lausa kuriteoks liigituvas, värbamaks ja sandistamaks kõiki nende lapsi lasteaiast alates jne. Samuti ei näe mõtet vaielda teemal keda rohkem kuulatakse või kellega arvestatakse - puudega inimesi puudutavaid seadusi, abi- ravi ja selle kättesaadavust on kordades rohkem, sest ka nende vajadus on suurem. Paigaldatakse ratastoolirambid ja abivahendid koolidesse ka ühe ratastooli lapse pärast, trans noorele irvitavad näkku nii lapsed, õpetajad kui kooli juhtkond. Need ei ole ilmselt ka võrredavad, kui annavad aimu, et nii lihtne see ei ole. Kuulatakse rohkem? See on ikka väga subjektiivne hinnang. Transsoolised inimesed on kaevanud 20 aastat ühe konkreetse med.eksperdi suhtumis- ja suhtlemisprobleemide peale ja tulemus on absoluutne 0. Kehtiv soovahetust reguleeriv direktiiv on meil aastast 1996. Puuetega inimeste õigusi ja vajadusi puudutav vist nii unarusse jäetud ei ole?

Minu point oli selles, et tänaval ratastooliga, karkude või muu kehapuudelisel isikul on nii verbaalse kui füüsilise ründe oht kordades väiksem kui silmnähtavalt traditsioonilistele soonormidele mittevastaval inimesel. Loomulikult olen nõus, et seda oht peaks olema miinimumini viidud mõlema puhul. "Pede" ja ka palju räigemad väljendid on avalikus ruumis (nagu ka siin teemas näha) rohkem aktsepteeritud ja kasutatavad kui sarnased väljendid kehapuudeliste kohta. Kasutavad neid ju rahvaesindajad riigikogusaaliski. Kehapuudeliste kohta nagu pole täheldanud. Samamoodi ei tekita absoluutselt asjassepuutumatute võhikute seas tuliseid vaidlusi ja vihaseid vastaseid kehapuudelistele vajalike meditsiiniteenuste/-toimingute/-ravimite kättesaadavuse lubamine või keelamine.

Diskrimineerimine on probleemiks. Sina näed lihtsalt üht osa sellest lähemalt, mina teist.

Ei ole nõus. Füüsilise puudega inimesi diskrimineeritakse ilmselgelt rohkem. Lihtsalt see on tihtipeale varjatum, peidetud sageli näiliselt lausa komplimendi taha. Näiteks kandideerib kehapuudega kõrgharitud spetsialisti töökohale, ja intervjueerija hüüatab: "Oi kui tubli te olete, te oskasite koguni meie maja üles leida!" Ning jääb siis ootama, et kandidaat teda sellise "komplimendi" eest veel tänaks ka. Tegemist on halvasti varjatud mõnitusega, kus füüsilise puudega inimesele omistatakse automaatselt lisaks ka vaimne puue. Selliseid näiteid on palju ja põhjendamatu kahtlemine kehapuudega inimeste vaimses tervises on omane isegi väga kõrgetel kohtadel olevatele spetsialistidele. On kombeks rääkida, et puuetega inimestele ei saa anda vastutusrikkaid töökohti, samas täpsustamata, missuguse puude või erivajadusega üldse on tegu - pannes sellega ühte patta vaegnägijad ja raske vaimse arengu peetusega inimesed.

Seevastu LGBT rahva toetamine ja takkakiitmine on justkui prestiiži ja igat laadi uuendusmeelsuse demonstreerimise küsimus. Mitte ükski oma karjäärist huvituv spetsialist ega muu eluala esindaja ei luba endale avalikkuse ees sihukesi mõtteavaldusi, et äkki LGBT inimese mõistus pole "päris see" vms.

Ning säherdune vahetegemine kajastub paraku ka muus suhtumises. Mina kui võrdsete võimaluste eest seisja olen väga vastu niisugusele vahetegemisele, mille järgi inimesed on küll võrdsed, aga ühed on teistest võrdsemad. Nii ei tohi teha.

[Juustup]

Kui minu teha oleks, keelaks ma selle kehade retsimise ära. Olgu inimene suhtes kellega ta soovib või kuidas soovib, aga see lõputu hakeldamine ja hilisem potensiaalne kahetsus, suitsiidioht jne pole seda kõike väärt.

Pigem tasuks panustada psühholoogilisele nõustamisele ja kui ABSOLUUTSELT muud varianti pole, siis alles kirurgiliselt sekkuda. Ja ideaalis võiks ja peaks see olema VIIMANE lahendus.

/Juustup

“Potentsiaalne” on see sõna. Mõtlesin, et ei kommenteeri, aga juba mitmendat korda kirjutad valesti. Riivab silma.

Minu viga, vabandan. Mul on keeled tsipa sassis ja ma eile vihaga siin trükkisin. Aga tänan tähelepanu juhtimast, mulle meeldib kui mu (põhjendatud) vigasid märgatakse, siis ma olen edaspidi hoolikam.

/Juustup

[Külaline]

Kui minu teha oleks, keelaks ma selle kehade retsimise ära. Olgu inimene suhtes kellega ta soovib või kuidas soovib, aga see lõputu hakeldamine ja hilisem potensiaalne kahetsus, suitsiidioht jne pole seda kõike väärt.

Pigem tasuks panustada psühholoogilisele nõustamisele ja kui ABSOLUUTSELT muud varianti pole, siis alles kirurgiliselt sekkuda. Ja ideaalis võiks ja peaks see olema VIIMANE lahendus.

/Juustup

Miks ainult selle? Inimesed „retsivad“ oma kehasid ka sajal muul moel – tätoveerivad, paigaldavad silikoonrindasid, venitavad kõrvalestasid, süstivad botoxit jne jne. Ja me kõik aktsepteerime seda kui inimese vaba valikut teha oma kehaga, mida ta soovib. Kellegi ei tule pähegi neid kõigepealt psühholoogilisele nõustamisele saata, kuigi nad võib-olla vajaksid seda, et võtta oma keha sellisena nagu see on ja mitte lasta end mõjutada väljamõeldud ja kaduvate ilustandardite populariseerimisest.

Millegipärast aga võetakse endale õigus arvustada, maha teha ja häbivääristada soovahetust, mis on tegelikult meditsiiniline probleem ja mitte hetketuju. Keda häirib, mis teisel inimesel püksis on, peaks võib-olla ise psühholoogi poole pöörduma.

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

NHS ei kirjuta enam üldse välja puberteedi blokaatoreid. Punkt. Seega jäta see 11 aastaste soovahetuse jutt. Võtaks äkki ise ka oma nõu kuulda ja lõpetaks oma reaalsuse teistele pealsesurumise. Sa ei ole igapäevaselt selle teemaga tegelev meedik, ega valdkonna ekspert, et oleksid pädev arvamust avaldama teiste inimeste diagnoosimise, nende ravikorralduse ja selle kättesaadavuse kohta.

Asesõnad on keelelie konstruktsioon, keelelised konstruktsioonid on ajas muutuvad. Nagu ka tavad. Kui tänapäeval on kokkuleppeliselt viisakas tava küsida inimese pronoune, siis nii on. Ei võta see sul tükki küljest. Eesti keelsest täiesti asesõnavabast keskonnast minnes suutsid ju kuidagi ümber harjuda - harjud uuesti. Ning nende puhul, kelle sugu ei suuda välisel vaatlusel tuvastada, teed seda ju nagunii. Igal ajal omad kombed.

[Leevike]

Miks ainult selle? Inimesed „retsivad“ oma kehasid ka sajal muul moel – tätoveerivad, paigaldavad silikoonrindasid, venitavad kõrvalestasid, süstivad botoxit jne jne. Ja me kõik aktsepteerime seda kui inimese vaba valikut teha oma kehaga, mida ta soovib. Kellegi ei tule pähegi neid kõigepealt psühholoogilisele nõustamisele saata, kuigi nad võib-olla vajaksid seda, et võtta oma keha sellisena nagu see on ja mitte lasta end mõjutada väljamõeldud ja kaduvate ilustandardite populariseerimisest.

Millegipärast aga võetakse endale õigus arvustada, maha teha ja häbivääristada soovahetust, mis on tegelikult meditsiiniline probleem ja mitte hetketuju. Keda häirib, mis teisel inimesel püksis on, peaks võib-olla ise psühholoogi poole pöörduma.

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

NHS ei kirjuta enam üldse välja puberteedi blokaatoreid. Punkt. Seega jäta see 11 aastaste soovahetuse jutt. Võtaks äkki ise ka oma nõu kuulda ja lõpetaks oma reaalsuse teistele pealsesurumise. Sa ei ole igapäevaselt selle teemaga tegelev meedik, ega valdkonna ekspert, et oleksid pädev arvamust avaldama teiste inimeste diagnoosimise, nende ravikorralduse ja selle kättesaadavuse kohta.

Asesõnad on keelelie konstruktsioon, keelelised konstruktsioonid on ajas muutuvad. Nagu ka tavad. Kui tänapäeval on kokkuleppeliselt viisakas tava küsida inimese pronoune, siis nii on. Ei võta see sul tükki küljest. Eesti keelsest täiesti asesõnavabast keskonnast minnes suutsid ju kuidagi ümber harjuda - harjud uuesti. Ning nende puhul, kelle sugu ei suuda välisel vaatlusel tuvastada, teed seda ju nagunii. Igal ajal omad kombed.

- 11aastane buberteediblokkeri peal ei ole UK-s vaid teises euroopa riigis.
- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

[Arutleja]

Miks ainult selle? Inimesed „retsivad“ oma kehasid ka sajal muul moel – tätoveerivad, paigaldavad silikoonrindasid, venitavad kõrvalestasid, süstivad botoxit jne jne. Ja me kõik aktsepteerime seda kui inimese vaba valikut teha oma kehaga, mida ta soovib. Kellegi ei tule pähegi neid kõigepealt psühholoogilisele nõustamisele saata, kuigi nad võib-olla vajaksid seda, et võtta oma keha sellisena nagu see on ja mitte lasta end mõjutada väljamõeldud ja kaduvate ilustandardite populariseerimisest.

Millegipärast aga võetakse endale õigus arvustada, maha teha ja häbivääristada soovahetust, mis on tegelikult meditsiiniline probleem ja mitte hetketuju. Keda häirib, mis teisel inimesel püksis on, peaks võib-olla ise psühholoogi poole pöörduma.

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

Mis sa arvad, et kuskil riigis käibki asi nii, et vanemad lähevad lapsega arsti juurde ja ütlevad, et me soovisime tegelikult poega, aga sündis tütar, ehk muudaksime ta nüüd poisiks ja hakataksegi kohe protsessiga pihta? Või nagu siin ühes postituses kirjutati, et aetakse lapsele kärbseid pähe, et oh kui lahe ja popp on olla teisest soost kuni töö hakkabki nuruma, et ta ümber lõigataks? Soovahetuseks ja kogu sellele eelnevaks protseduuriks peavad olema ikkagi geneetilised põhjused.

[Leevike]

Miks ainult selle? Inimesed „retsivad“ oma kehasid ka sajal muul moel – tätoveerivad, paigaldavad silikoonrindasid, venitavad kõrvalestasid, süstivad botoxit jne jne. Ja me kõik aktsepteerime seda kui inimese vaba valikut teha oma kehaga, mida ta soovib. Kellegi ei tule pähegi neid kõigepealt psühholoogilisele nõustamisele saata, kuigi nad võib-olla vajaksid seda, et võtta oma keha sellisena nagu see on ja mitte lasta end mõjutada väljamõeldud ja kaduvate ilustandardite populariseerimisest.

Millegipärast aga võetakse endale õigus arvustada, maha teha ja häbivääristada soovahetust, mis on tegelikult meditsiiniline probleem ja mitte hetketuju. Keda häirib, mis teisel inimesel püksis on, peaks võib-olla ise psühholoogi poole pöörduma.

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

Mis sa arvad, et kuskil riigis käibki asi nii, et vanemad lähevad lapsega arsti juurde ja ütlevad, et me soovisime tegelikult poega, aga sündis tütar, ehk muudaksime ta nüüd poisiks ja hakataksegi kohe protsessiga pihta? Või nagu siin ühes postituses kirjutati, et aetakse lapsele kärbseid pähe, et oh kui lahe ja popp on olla teisest soost kuni töö hakkabki nuruma, et ta ümber lõigataks? Soovahetuseks ja kogu sellele eelnevaks protseduuriks peavad olema ikkagi geneetilised põhjused.

Kust sa seda küll välja loed? Sul on mingi kinnisidee peas, millest lahti ei taha saada. Ma jätaksin kõrvale need inimesed, kes reaalselt läbivad kadalipu et kirurgiliselt oma sugu muuta. Paljud nendes on avaldanud suurt nördimust selle üle, et nemad on pidanud aastaid vaeva nägema ja kannatama, et muuta oma sugu ning et ka passis see kajastuks. Ka Eestis on olnud arutlusel, et sugu saab muuta passis AVALDUSE baasil. Kirjaliku avalduse baasil. Kas sa pole lugenud Ameerikast lugusid, kuidas meeste ujumises a la 400l positsioonil isik teatab, et on nüüd naine - saab oma peenisega õiguse siseneda naiste riietusruumi ja buum - võidab ka võistlused! Või korvpallis või poksis!!!! Kas sa saadaksid oma tütred ujulas riideid vahetama kellegagi, kes tunneb end naise kehas olevat, samas ripub tal peenis. SELLEST räägin mina.

Jäta vanemad kõrvale, nii palju kui mina tean, on vanemad suures ahastuses. On ka teisi, väga progressiivseid.
See on sekt - kes kuulutab oma ideoloogiat ja otsib nõrku, keda värvata. Muidugi ei toimu see üleöö, muidugi ei toimu see vanemate initsiatiivil. Laste depressioon ja autism on levinum kui iial varem, kadunud hingesid on palju, kes otsivad lahendust oma küsimusele. Ning nad on lihtsad ohvrid. Kuula paari intervjuud detransitionis olevate noortega, siis räägi edasi.

[Leevike]

Miks ainult selle? Inimesed „retsivad“ oma kehasid ka sajal muul moel – tätoveerivad, paigaldavad silikoonrindasid, venitavad kõrvalestasid, süstivad botoxit jne jne. Ja me kõik aktsepteerime seda kui inimese vaba valikut teha oma kehaga, mida ta soovib. Kellegi ei tule pähegi neid kõigepealt psühholoogilisele nõustamisele saata, kuigi nad võib-olla vajaksid seda, et võtta oma keha sellisena nagu see on ja mitte lasta end mõjutada väljamõeldud ja kaduvate ilustandardite populariseerimisest.

Millegipärast aga võetakse endale õigus arvustada, maha teha ja häbivääristada soovahetust, mis on tegelikult meditsiiniline probleem ja mitte hetketuju. Keda häirib, mis teisel inimesel püksis on, peaks võib-olla ise psühholoogi poole pöörduma.

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

NHS ei kirjuta enam üldse välja puberteedi blokaatoreid. Punkt. Seega jäta see 11 aastaste soovahetuse jutt. Võtaks äkki ise ka oma nõu kuulda ja lõpetaks oma reaalsuse teistele pealsesurumise. Sa ei ole igapäevaselt selle teemaga tegelev meedik, ega valdkonna ekspert, et oleksid pädev arvamust avaldama teiste inimeste diagnoosimise, nende ravikorralduse ja selle kättesaadavuse kohta.

Asesõnad on keelelie konstruktsioon, keelelised konstruktsioonid on ajas muutuvad. Nagu ka tavad. Kui tänapäeval on kokkuleppeliselt viisakas tava küsida inimese pronoune, siis nii on. Ei võta see sul tükki küljest. Eesti keelsest täiesti asesõnavabast keskonnast minnes suutsid ju kuidagi ümber harjuda - harjud uuesti. Ning nende puhul, kelle sugu ei suuda välisel vaatlusel tuvastada, teed seda ju nagunii. Igal ajal omad kombed.

Väike täpsustus tänu moodsale ajale - minu kutsetunnistus (mida Eestis on ca 200l inimesel) annab Eestis õiguse ka lapsi diagnostiseerida.

[Külaline]

- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!
[/quote]
Vabandust, sina küll meedik ei ole, kuigi vist püüad sellena välja näha. Sellist sõna nagu 'diagnostiseerima' ei ole olemas. Kui oleksid meedik, siis kasutaksid eesti keeles kirjutades sõna 'diagnoosima'.

[Külaline]

Väike täpsustus tänu moodsale ajale - minu kutsetunnistus (mida Eestis on ca 200l inimesel) annab Eestis õiguse ka lapsi diagnostiseerida.
[/quote]
Sa ei oska eesti keelt?

[Juustup]

Leevike, ära pane seda tähtede närimist tähele. Ma olen väga õigekirja hoidmise ja säilitamise poolt, aga siin ongi nii, et mõni kasutaja kes tunneb et tal midagi teemakohast enam öelda pole, hakkab tähti närima.
Mul on ka seda juhtunud ja vahel lähebki mõni sõna sassi, teiseks on selline "tore" funktsioon tänapäeva telefonides nagu autocorrect mis on minu mõned tekstid nii ära moonutanud, et jääb mulje nagu ma oleks neid narkojoobes kirjutanud.

/Juustup

[Leevike]

Väike täpsustus tänu moodsale ajale - minu kutsetunnistus (mida Eestis on ca 200l inimesel) annab Eestis õiguse ka lapsi diagnostiseerida.

Sa ei oska eesti keelt?
[/quote]
Elad, õpid!! Tõesti. Olin 18 kui Eestist ära läksin ja erialane sõnavara polnud siis kasutuses. diagnostizieren on sõnavaras ja küllap automaatselt arvasin, et Eesti keeles analoogne. Diagnoosima.

[Leevike]

- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

Vabandust, sina küll meedik ei ole, kuigi vist püüad sellena välja näha. Sellist sõna nagu 'diagnostiseerima' ei ole olemas. Kui oleksid meedik, siis kasutaksid eesti keeles kirjutades sõna 'diagnoosima'.
[/quote]
Meedik ei olegi, pole kuskil seda öelnud. Perearst on meedik, aga samas pole tal õigust psühhopatoloogiaid DIAGNOSEERIDA.

[Külaline]

Botox kaob paari kuuga, kunstrinnad saab eemaldada ja tätoveeringud ka laseriga “kustutada”. Lisaks pole ühelgi neil mõju reproduktiivorganitele. Botox ja tindiga tehtud liblikas käel ei mõjuta minu lapsesaamissoovi ega reeglina väga ka psühhikat. Ühtegi sellest ei saa ka all 18 aastana teha. Samas puberteedi saab peatada alates 11aastaselt - pikaajalised mõjud teadmata, suure tõenäosusega ei ole teatud efektid tagasipööratavad (NHS on uuendanud selleteemalise informatsiooni oma kodulehel). Täiskasvanud inimesed, kes läbivad kogu tõelise soovahetusprotseduuri on teine teema - lisaks on neid inimesi vähe. Neid ei peaks ega tohiks naeruvääristada. Probleem on mujal!!! Esiteks selles, et alla 18aastestega ei tohiks midagi teha. Ei ühtegi hormooni, blokeerit ega soo-sisulist diagnoosi!!!!! Kedagi ei peaks huvitama mis kellelgi püksis on, nõus. Aga kui ma tean, et sul püksis peenis, aga ma peaks ütlema SHE ja kohtlema peenisega meest kui naist, siis MINU koht ei oleks psuhholoogitoolil, vaid selle teise. Me ei saa asesõnu endale ise valida ning oma reaalsust teistele peale suruda. Kui ma tunnen end kuningannana, ei saa ma sundida et kõik mind kutsuksid teie kõrgeaususeks, kuigi käin kroon peas ringi.

NHS ei kirjuta enam üldse välja puberteedi blokaatoreid. Punkt. Seega jäta see 11 aastaste soovahetuse jutt. Võtaks äkki ise ka oma nõu kuulda ja lõpetaks oma reaalsuse teistele pealsesurumise. Sa ei ole igapäevaselt selle teemaga tegelev meedik, ega valdkonna ekspert, et oleksid pädev arvamust avaldama teiste inimeste diagnoosimise, nende ravikorralduse ja selle kättesaadavuse kohta.

Asesõnad on keelelie konstruktsioon, keelelised konstruktsioonid on ajas muutuvad. Nagu ka tavad. Kui tänapäeval on kokkuleppeliselt viisakas tava küsida inimese pronoune, siis nii on. Ei võta see sul tükki küljest. Eesti keelsest täiesti asesõnavabast keskonnast minnes suutsid ju kuidagi ümber harjuda - harjud uuesti. Ning nende puhul, kelle sugu ei suuda välisel vaatlusel tuvastada, teed seda ju nagunii. Igal ajal omad kombed.

- 11aastane buberteediblokkeri peal ei ole UK-s vaid teises euroopa riigis.
- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

Teie Kõrgeausus, mida tähendab "diagnostiseerima"?

[Leevike]

NHS ei kirjuta enam üldse välja puberteedi blokaatoreid. Punkt. Seega jäta see 11 aastaste soovahetuse jutt. Võtaks äkki ise ka oma nõu kuulda ja lõpetaks oma reaalsuse teistele pealsesurumise. Sa ei ole igapäevaselt selle teemaga tegelev meedik, ega valdkonna ekspert, et oleksid pädev arvamust avaldama teiste inimeste diagnoosimise, nende ravikorralduse ja selle kättesaadavuse kohta.

Asesõnad on keelelie konstruktsioon, keelelised konstruktsioonid on ajas muutuvad. Nagu ka tavad. Kui tänapäeval on kokkuleppeliselt viisakas tava küsida inimese pronoune, siis nii on. Ei võta see sul tükki küljest. Eesti keelsest täiesti asesõnavabast keskonnast minnes suutsid ju kuidagi ümber harjuda - harjud uuesti. Ning nende puhul, kelle sugu ei suuda välisel vaatlusel tuvastada, teed seda ju nagunii. Igal ajal omad kombed.

- 11aastane buberteediblokkeri peal ei ole UK-s vaid teises euroopa riigis.
- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

Teie Kõrgeausus, mida tähendab "diagnostiseerima"?

Tänan, juba märkisin - minu viga. Absoluutselt objektiivne faktiviga. Kasutan sona “diagnostizieren”. Nüüd ootan kuni teised ka oma faktivigu tunnistavad - naistel peenist pole

[Külaline]

- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

Vabandust, sina küll meedik ei ole, kuigi vist püüad sellena välja näha. Sellist sõna nagu 'diagnostiseerima' ei ole olemas. Kui oleksid meedik, siis kasutaksid eesti keeles kirjutades sõna 'diagnoosima'.

Meedik ei olegi, pole kuskil seda öelnud. Perearst on meedik, aga samas pole tal õigust psühhopatoloogiaid DIAGNOSEERIDA.
[/quote]
DIAGNOOSIDA, jäta meelde, kui edaspidi eestikeelses foorumis postitad.
Issand, kui imelikud inimesed siin kirjutavad. Mina arvasin, et see on eestikeelne foorum?

[Külaline]

Väike täpsustus tänu moodsale ajale - minu kutsetunnistus (mida Eestis on ca 200l inimesel) annab Eestis õiguse ka lapsi diagnostiseerida.

Sa ei oska eesti keelt?
[/quote]

Huvitav, et Google'ist tuleb selle konkreetse sõna kohta null vastet. Esineb küll sõna "diagnosteerima". Aga muidu "buberteetikuid" kah "diagnostiseerid"?

[Külaline]

Väike täpsustus tänu moodsale ajale - minu kutsetunnistus (mida Eestis on ca 200l inimesel) annab Eestis õiguse ka lapsi diagnostiseerida.

Sa ei oska eesti keelt?

Elad, õpid!! Tõesti. Olin 18 kui Eestist ära läksin ja erialane sõnavara polnud siis kasutuses. diagnostizieren on sõnavaras ja küllap automaatselt arvasin, et Eesti keeles analoogne. Diagnoosima.
[/quote]

Mida sa siin Eesti foorumis seletasiseerid, kui keelt suurt ei oska ja Eestist ka eriti midagi ei tea?

[Külaline]

- 11aastane buberteediblokkeri peal ei ole UK-s vaid teises euroopa riigis.
- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

Teie Kõrgeausus, mida tähendab "diagnostiseerima"?

Tänan, juba märkisin - minu viga. Absoluutselt objektiivne faktiviga. Kasutan sona “diagnostizieren”. Nüüd ootan kuni teised ka oma faktivigu tunnistavad - naistel peenist pole

Minu viimase raseduse ajal tehtud test näitas lapsel väga kõrget trisoomia 13 riski, mis tähendas, et pidin raseduse keskel tegema looteveeuuringu. Selle uuringuga saad teada ka lapse soo. Looteanatoomias küsis arst, et kas ma lapse soo sain uuringus teada ja minu vastuse peale ütles ta, et geneetilised ja füüsilised tunnused klapivad. Kui ma küsisin, et kas võib siis nii ka olla, et need ei kattu, sain teada, et seda juhtub ja on tema praktikaski juhus olnud. Nii et see polegi võimatu, et sünnib väike tüdruk, aga tal on peenis.

[Leevike]

- Mis puudutab diagnostikat siis kust võtad sina õiguse öelda millega ma tegelen? sa ei tea mis on mu eriala ja kas mul on ametlik õigus kedagi diagnostiseerida või mitte. Võin öelda, et oma elukohariigis lapsi pole mul õigus ametlikult diagnostiseerida, täiskasvanuid küll.
See kas ma küsin asesonu või ei pole kuidagi kellegi teise asi - samuti, ma ei tee kellegi liiga kui ma neid EI küsi. Taaskord - ma aktsepteerin seda, et igal inimesel on oma sisemaailm, kus ta võib olla kesiganes. Aga hoiame selle ja loodusfaktid lahus.
NHS - otsin hiljem guidelines’i lingi.
Kui edasipidi kommenteerid anonüümselt minu kirjutatut, palun pöörduda minu poole kui Teie Kõrgeausus. Elame muutunud maailmas!

Vabandust, sina küll meedik ei ole, kuigi vist püüad sellena välja näha. Sellist sõna nagu 'diagnostiseerima' ei ole olemas. Kui oleksid meedik, siis kasutaksid eesti keeles kirjutades sõna 'diagnoosima'.

Meedik ei olegi, pole kuskil seda öelnud. Perearst on meedik, aga samas pole tal õigust psühhopatoloogiaid DIAGNOSEERIDA.

DIAGNOOSIDA, jäta meelde, kui edaspidi eestikeelses foorumis postitad.
Issand, kui imelikud inimesed siin kirjutavad. Mina arvasin, et see on eestikeelne foorum?
[/quote]
Ära muretse, käisin ÕSis üle vaatamas ja teist korda panin nimelt valesti, et sinusugustel edasi oleks võimalik närida.
Imelikke inimesi ongi maailm täis. Osad ei oska “diagnoosida” kirjutada eesti keeles, teised ütlevad peenisega mehe kohta naine. Issanda loomaaed on kirju.