Kodanikupalk

[Külaline]

2016. aastal Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluses selgus, et kui inimesed oleksid saanud tingimusteta raha 300-400 eurot kuus, siis kõigist vastanutest 2% ütles, et nad oleksid nõus tööst loobuma.

Kui kõik tahavad hirmsasti tööl käia, milleks seda kodanikupalka vaja on siis üldse? Kellel tööd ei ole, neile on juba töötuskindlustushüvitis jne. Kes lihtsalt ei soovi töötada, neid ka keegi tööle ei aja, mingit toimetulekutoetust ikka saab ju siis ka. Milleks see kodanikupalk üldse vajalik on, millest siin jahutakse.

[lihtsalt1]

2016. aastal Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluses selgus, et kui inimesed oleksid saanud tingimusteta raha 300-400 eurot kuus, siis kõigist vastanutest 2% ütles, et nad oleksid nõus tööst loobuma.

Kui kõik tahavad hirmsasti tööl käia, milleks seda kodanikupalka vaja on siis üldse? Kellel tööd ei ole, neile on juba töötuskindlustushüvitis jne. Kes lihtsalt ei soovi töötada, neid ka keegi tööle ei aja, mingit toimetulekutoetust ikka saab ju siis ka. Milleks see kodanikupalk üldse vajalik on, millest siin jahutakse.

Sest tahtmine on taevariik, nagu öeldakse.

Töötu ei võrdu "ei taha tööd teha".

Kõige tähtsam on Eestis see, et pered saaksid ilma mingeid toimetulekuraskusi kartmata tuua ilmale just nii palju lapsi kui nad tegelikult tahavad. Peale kodanikupalga siin mingeid muid võimalusi ei ole. Ja see on hea lahendus, sest iga väiksemgi juurde teenitud raha lisandub, mitte ei kaota õigust kodanikupalgale. 545,52+100 = 645,52, mitte 100.

Töötuskindlustushüvitis on ajutine, töötutoetus ka ajutine ja pealegi need kaovad niipea, kui tööd saad, seetõttu ebamotiveerivad toetused veel pealekauba.

Töötukassa olemasolul on mõtet üksnes niivõrd kuivõrd see organisatsioon aitab inimestel ümber õppida, valdkonda vahetada jms. Passiivsed tööturumeetmed aga on raiskamine, pole mõtet selleks pidada ülal sellist mammutorganisatsiooni.

[Külaline]

2016. aastal Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluses selgus, et kui inimesed oleksid saanud tingimusteta raha 300-400 eurot kuus, siis kõigist vastanutest 2% ütles, et nad oleksid nõus tööst loobuma.

Kui kõik tahavad hirmsasti tööl käia, milleks seda kodanikupalka vaja on siis üldse? Kellel tööd ei ole, neile on juba töötuskindlustushüvitis jne. Kes lihtsalt ei soovi töötada, neid ka keegi tööle ei aja, mingit toimetulekutoetust ikka saab ju siis ka. Milleks see kodanikupalk üldse vajalik on, millest siin jahutakse.

Sest tahtmine on taevariik, nagu öeldakse. Töötu ei võrdu "ei taha tööd teha"

Tööotsimise ajaks ongi ju toetused juba olemas. Milleks see kodanikupalk?

[Külaline]

Kõige tähtsam on Eestis see, et pered saaksid ilma mingeid toimetulekuraskusi kartmata tuua ilmale just nii palju lapsi kui nad tegelikult tahavad. Peale kodanikupalga siin mingeid muid võimalusi ei ole. Ja see on hea lahendus, sest iga väiksemgi juurde teenitud raha lisandub, mitte ei kaota õigust kodanikupalgale. 545,52+100 = 645,52, mitte 100.

Töötuskindlustushüvitis on ajutine, töötutoetus ka ajutine ja pealegi need kaovad niipea, kui tööd saad, seetõttu ebamotiveerivad toetused veel pealekauba.

Arusaamatu jutt. Eestis on väga suur suurepere toetus, minu arvates võiks pigem iga lapse eest toetust maksta, aga see ongi siiski lastetoetus. Mis mõttes on töötutoetused demotiveerivad, kui tööle asudes saad ju palka, mis toetust veel siis vaja on? Muidugi ei saa töötutoetust, kui sul on töö. Minu arust on kõik toetused ju olemas juba, mida makstakse vastavalt riigi võimalustele. Milleks mingi kodanikupalk? Minu arust see jutt on ajuvaba.

[lihtsalt1]

Kui kõik tahavad hirmsasti tööl käia, milleks seda kodanikupalka vaja on siis üldse? Kellel tööd ei ole, neile on juba töötuskindlustushüvitis jne. Kes lihtsalt ei soovi töötada, neid ka keegi tööle ei aja, mingit toimetulekutoetust ikka saab ju siis ka. Milleks see kodanikupalk üldse vajalik on, millest siin jahutakse.

Sest tahtmine on taevariik, nagu öeldakse. Töötu ei võrdu "ei taha tööd teha"

Tööotsimise ajaks ongi ju toetused juba olemas. Milleks see kodanikupalk?

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?
Tegemist on pealegi palgaasendajaatega, mis kaovad iga väiksemagi töö sooritamisel. Mis mõte sellel on? Ja ärge hakake ajama mingit jura teemal "tööampsud on ju lubatud". Tööampsul on piirid ja neid peab töötukassaga kooskõlastama. Milleks kaitsta sellist saasta nagu kompenseeriv sotsiaalsüsteem?

[Külaline]

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?
Tegemist on pealegi palgaasendajaatega, mis kaovad iga väiksemagi töö sooritamisel. Mis mõte sellel on? Ja ärge hakake ajama mingit jura teemal "tööampsud on ju lubatud". Tööampsul on piirid ja neid peab töötukassaga kooskõlastama. Milleks kaitsta sellist saasta nagu kompenseeriv sotsiaalsüsteem?

Minu arust on loogiline, et kui sul on töö, siis töötutoetust ei maksta, miks peaks? Ja miks peaks otsima tööd 10 aastat? Siis sa ilmselt ei soovigi töötada . Aga siis tegeleb sinuga sotsiaalsüsteem. Sinu loogika nagu oleks, et igasugu tööpõlguritel sissetulek suureneks ja küsimusi ei esitataks, aga nn edukatel ja rikastel võetaks rohkem raha käest ära ja nemad peavad neid saamatuid siis veel rohkem toetama kui praegu. Nagu see jabur jutt, et miks ei maksta töötutoetust, kui sa töötad. No ei peagi maksma.

[Külaline]

See versioon, millest Tõutäkk rääkis oli suht ok. Aga maksta kõigile ca 500 eur lihtsalt lakke sülitamise eest.. kuulge, otsige lolli, ausalt.

[Külaline]

Õnneks on Eesti nii vaene, et päris kõigi lolluste jaoks siiski raha ei jätku. Vahel on küll tunne, et jumal tänatud.. oleks rohkem võimalusi, mine tea, mis debiilsused veel välja mõeldaks.

[Külaline]

Kodanikupalk tuleb niikuinii, aga meil ilmselt mitte lähima 20 aasta jooksul just Eesti vaesuse tõttu. Pealegi, kõik katsetused kodanikupalgaga on eri riikides väga häid tulemusi andnud, eksperimendis osalenud inimeste tervis, turvatunne, meeleolu tunduvalt paranes, kui nende igapäevane toimetulek ei sõltunud kindlast tööst või töötusest. Eestis muidugi plaanitakse pensioniiga veelgi tõsta, et inimesed surmani tööl käiksid. Isegi kui 65+ vanuses töötajad pole enam töövõimelised, eriti füüsilistel töödel.

[lihtsalt1]

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?
Tegemist on pealegi palgaasendajaatega, mis kaovad iga väiksemagi töö sooritamisel. Mis mõte sellel on? Ja ärge hakake ajama mingit jura teemal "tööampsud on ju lubatud". Tööampsul on piirid ja neid peab töötukassaga kooskõlastama. Milleks kaitsta sellist saasta nagu kompenseeriv sotsiaalsüsteem?

Minu arust on loogiline, et kui sul on töö, siis töötutoetust ei maksta, miks peaks? Ja miks peaks otsima tööd 10 aastat? Siis sa ilmselt ei soovigi töötada . Aga siis tegeleb sinuga sotsiaalsüsteem. Sinu loogika nagu oleks, et igasugu tööpõlguritel sissetulek suureneks ja küsimusi ei esitataks, aga nn edukatel ja rikastel võetaks rohkem raha käest ära ja nemad peavad neid saamatuid siis veel rohkem toetama kui praegu. Nagu see jabur jutt, et miks ei maksta töötutoetust, kui sa töötad. No ei peagi maksma.

Töötasu asendava toetuste süsteemi loogika on selline, et kui teenid 100, kaotad 500. Kodanikupalga loogika on selline, et kui sulle on kdp 500 ja teenid 100, siis on sul 600. Erinevalt praegusest sotsiaalsüsteemist esindab kodanikupalk elutervet loogikat. Iga juurde teenitud euro peab su sissetulekut suurendama, mitte vähendama.

[Tõutäkk]

See versioon, millest Tõutäkk rääkis oli suht ok. Aga maksta kõigile ca 500 eur lihtsalt lakke sülitamise eest.. kuulge, otsige lolli, ausalt.

500 saaks maksta, kui maapõu oleks täis naftat, kulda, teemante või muldmetalle nagu nt liitium, koobalt vms. Praegu saaks maksta 200-300 ja sedagi siis tänu võõrtööjõule,hallipassimeestele ja rikkuritele. Ning see summa suuremalt jaolt võtaks riik meie käest käibemaksuna tagasi.

[Külaline]

Mingi umbes 4%. Ei ole mingi õnnetus, kui nemad tööturult kõrvale jäävad, sest neid pole niikuinii varsti ühelegi tööandjale vaja. Tarbijatena on nad samas ikka ettevõtjatele mingil määral kasulikud.

Ja selle 4% võtsid sa millisest algallikast? Mõtlesid ise välja? Ma ei tea, kas see 4% on tõsi praegusel ajahetkel, kus tööealised on sündinud aastatel 60-70-80-90-2000. Kui on tõsi, siis tuleb see selle arvelt, et praeguste keskealiste tööhõive on väga suur, mittetöötajaid on väga väike hulk. Aga kindlasti ei saa see olema nii väike 25-30 aasta pärast, kui pragused 40+ vanuses töötajad on juba pensioniikka jõudnud. Selleks ajaks on peale kasvanud uus tööealiste põlvkond, kes enam tööd teha ei taha. See on ju juba praegu näha. Kodanikupalka veel ei ole, aga sellele vaatamata on praeguste noorte hulgas ligi 12% neid, kes vanuses 15-26 ei õpi ega tööta. Ja mida aeg edasi, seda hullemaks see ju läheb. 20-30-40 aastat tagasi oli selliseid noori üksikuid, nüüd on juba üle 10%. Need tänased NEET-noored on 20 aasta pärast 35-46 ja pole põhjust arvata, et nad selleks ajaks tööd tegema hakanud on. Eriti veel siis, kui neile selle niisama olesklemise eest raha makstakse. Siis ei ole kseda motivaatorit ka enam, et pensionikka jõudndud vanemad neid ülal pidada ei jaksa. See tähendab, et veel rohkem neist praegustest NEET-noortest ei viitsi ja ei taha tööd teha ning suure töenosusega see tendents ainult süveneb uute noorte peale tulles. Samal ajal järjest jõuavad pensionikka praegused keskealised, kes veel tööd teevad ning kogu ühiskond muutubki vaikselt mittetoiivaks, sest tööd teha ei taha keegi.

https://www.stat.ee/et/uudised/18-000-n ... ks-see-nii

4% ei pruugi olla õige, pigem 3%.

2016. aastal Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitluses selgus, et kui inimesed oleksid saanud tingimusteta raha 300-400 eurot kuus, siis kõigist vastanutest 2% ütles, et nad oleksid nõus tööst loobuma. Neist, kes selles küsimuses oli seisukoht, oleks seda teinud 2,6%. Praegu räägime 545,52 eurost kuus, samasuguse ostujõuga summa aastal 2016 peaks olema vahemikus 300-400 eurot.
https://www.kodanikupalk.ee/teataja/204
KÜSIMUS: Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas Teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju Te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?
Summa |% | % ainult seisukohaga vastanutest | % kõigist, v.a. mittetöötavad
Kuni 200 € 0 0 0
201 – 300 € 0 0 0
301 – 400 € 2 2,6 2,4
401 – 500 € 3 3,8 3,6
501 – 650 € 5 6,4 6,0
651 – 800 € 7 9,0 8,4
801 – 1000 € 9 11,5 10,8
1001 – 1300 € 8 10,3 9,6
1301-1600 € 5 6,4 6,0
Üle 1600 € 9 11,5 10,8
Soovin igal juhul tööl käia 30 38,5 36,1
Ei käi tööl, olen (töövõimetus)pensionär 17 – –
Ei oska öelda 5 – 6

Sa räägid ikka tööst loobumisest. Küsitlusest, mis viiakse läbi praeguste tööealsitega, kellest suure osa moodustab siiski põlvkond, kes peavad töö tegemist elu loomulikuks osaks. Aga mina räägin pikemast perspektiivist, ajast, kus praeguste keskealiste põlvkond ja selle küsitlusele vastanud on juba pensionärid. Räägin sellest, et praegused noored ei pea ise enda ülalpidamist enam elu loomulikuks osaks. NEET noori on juba praegu hirmutavalt palju. Praegu on siiski veel lootus, et nad kunagi siiski tööd tegema hakkavad, sest ühel hetkel vanemad ei suuda enam nende kulusid maksta. Aga kui tuleb kodanikupalk, siis ei ole sel praegusel NEET noorel enam mingit motivatsiooni tööle minna. Ja kindlasti ka osad nende eakaaslased loobuvad juba olemasolevast tööst. Ja samuti loobuvad tööst nende nooremad-õed vennad ja lapsed, kes 25 aasta pärast ka juba tööikka jõudnud või jõudmas on. Ja siis lõpuks tekibki küsimus, et aga kes siis ikkagi selle söögi neile lauale toob? Raha võib jah lõpmatult juurde trükkida, aga mis selle rahaga teha, kui keegi enam leiba ei küpseta?

Selgitad ehk ära, kuidas saada tööle need 12 protsenti noortest, kes praegu lihtsalt vegeteerviad ja mitte midagi ei tee? Kuidas saada nad tööle siis, kui vajadus süüa ja katust pea kohale saab, neid selleks ei motiveeri, sest kodanikupalk tuleb niisama kätte. Miks te oma uuringutes ignoreerite seda seltskonda ja küsitlete ainult (vanemat) põlvkonda, kes juba tööl käib? Ja miks peaks sellise NEET noore hetkel veel tööl käiv sõber enam oma tööle minema, kui ta näeb, kuidas sõber alul vanemate kulul, nüüd kodanikupalgal lihtsalt vegeteerib ja ennast tööga ei vaeva?

Et jah, mina (X-põlvkond) tõesti oma tööd ei jätaks kodanikupalga pärast. Ja enamus mu eakaaaslasi mitte. Aga praegune Z-põlvkond ei vaevu niigi tööle minema ja kui rahalist survet ei ole, siis nad ei lähegi. Aga X-põlvkond ei ole igavene. Me lähme pensionile ja ei topi varsti enam noortele putru suhu. Kuidas te siis hakkama saate, kui töösoovi ja tööharjumust ei ole?

[Külaline]

See versioon, millest Tõutäkk rääkis oli suht ok. Aga maksta kõigile ca 500 eur lihtsalt lakke sülitamise eest.. kuulge, otsige lolli, ausalt.

500 saaks maksta, kui maapõu oleks täis naftat, kulda, teemante või muldmetalle nagu nt liitium, koobalt vms. Praegu saaks maksta 200-300 ja sedagi siis tänu võõrtööjõule,hallipassimeestele ja rikkuritele. Ning see summa suuremalt jaolt võtaks riik meie käest käibemaksuna tagasi.

Aga meil on ju fosforiiti!

[Külaline]

Robotid ja tehisintellekt võtavad aja jooksul nagunii paljud ametid üle ja tööd jääbki vähemaks, igale inimesele ei jätku. Minimaalne elatustase ja ostujõud aga on arenenud ühiskonnas kõigile vajalik ja selle tagab kodanikupalk. Töö muutubki eksklusiivseks, mis on parematele ja targematele. Rumala töö teevad ära masinad.

[Külaline]

Robotid ja tehisintellekt võtavad aja jooksul nagunii paljud ametid üle ja tööd jääbki vähemaks, igale inimesele ei jätku. Minimaalne elatustase ja ostujõud aga on arenenud ühiskonnas kõigile vajalik ja selle tagab kodanikupalk. Töö muutubki eksklusiivseks, mis on parematele ja targematele. Rumala töö teevad ära masinad.

Seni on see tendents ainult tootlikkust tõstnud ning loonud juurde uusi, teistsuguseid töökohti. Tõenäoline on, et sama trend jätkub.

[Külaline]

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?

Kas sinu meelest peab kangesti toetama 10a "tööotsimist"? See inimene on ammu "lootusetu" tööotsija ehk ta ei naase suure tõenäosusega tööturule, tal pole enam tööharjumust. Sellist vegeteerimist ei ole riigil vaja mingil juhul doteerida ometi. Te vist ei saa aru, et toetused ja nende määrad on siiski teatud suunitlusega, mitte ei jää eluaegseks "emapalk" võu töötutoetus jms. Teatud eluperioodi üleelamiseks- jah, lihtsalt niisama "toetada" (mida?) - küll mitte.

[Simon says:]

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?

Kas sinu meelest peab kangesti toetama 10a "tööotsimist"? See inimene on ammu "lootusetu" tööotsija ehk ta ei naase suure tõenäosusega tööturule, tal pole enam tööharjumust. Sellist vegeteerimist ei ole riigil vaja mingil juhul doteerida ometi. Te vist ei saa aru, et toetused ja nende määrad on siiski teatud suunitlusega, mitte ei jää eluaegseks "emapalk" võu töötutoetus jms. Teatud eluperioodi üleelamiseks- jah, lihtsalt niisama "toetada" (mida?) - küll mitte.

Jah, õige. Tuleks teha selline süsteem, et tööturaha ainult pool aastat. Siis pool aastat saaks isik kord kuus valusasti vitsa, et raibe ikka meeles peaks, et uue töö otsib omale. Aga peale peksu saaks ikka veel raha ka kätte, aga aastast alates enam mitte mingit raha, ainult vitsa andmine kord kuus.
Ja vitsa las toob ise kasepuu küljest.

[lihtsalt1]

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?

Kas sinu meelest peab kangesti toetama 10a "tööotsimist"? See inimene on ammu "lootusetu" tööotsija ehk ta ei naase suure tõenäosusega tööturule, tal pole enam tööharjumust. Sellist vegeteerimist ei ole riigil vaja mingil juhul doteerida ometi. Te vist ei saa aru, et toetused ja nende määrad on siiski teatud suunitlusega, mitte ei jää eluaegseks "emapalk" võu töötutoetus jms. Teatud eluperioodi üleelamiseks- jah, lihtsalt niisama "toetada" (mida?) - küll mitte.

Vaat selleks on kodanikupalk ka hea, et need "lootusetud" ei tolgenda siis kusagil jalus ega tülita tööandjaid oma mõttetute CV-dega. Löögu pealegi käega ja istugu nelja seina vahel. Vähemalt on nad osadele ettevõtjatele kasulikud, sest tarbivad toitu ja maksavad kommunaalarveid. Ettevõtjate raha tuleb teatavasti tarbijatelt, kui te juhtumisi seda ei tea.

[Külaline]

Kas teie arvates on need niinimetatud toetused kogu tööotsingu ajaks sõltumata sellest, kas otsing kestab nt pool või 10 aastat?

Kas sinu meelest peab kangesti toetama 10a "tööotsimist"? See inimene on ammu "lootusetu" tööotsija ehk ta ei naase suure tõenäosusega tööturule, tal pole enam tööharjumust. Sellist vegeteerimist ei ole riigil vaja mingil juhul doteerida ometi. Te vist ei saa aru, et toetused ja nende määrad on siiski teatud suunitlusega, mitte ei jää eluaegseks "emapalk" võu töötutoetus jms. Teatud eluperioodi üleelamiseks- jah, lihtsalt niisama "toetada" (mida?) - küll mitte.

Kodanikupalka ei saagi õigupoolest toetuseks nimetada. See kaotab hoopis vajaduse paljude toetuste järele.

[Külaline]

Mõned vastused on sellised nagu sünniksidki inimesed selleks, et terve elu töötada, sest mis ikka saab, kui noored kodanikupalka saades tööle ei lähe. Ma olen 55 ja ei käiks päevagi praegusel tööl, kui oleks täiendav sissetulek! Ei käiks kuskil või käiks poole kohaga kaupa välja panemas või koristamas või muul sellisel stressivabal tööl, aga kindlasti mitte enam ametikohal, kus iga kuu on vaja tulemused ära tuua. Oleks ka tunduvalt parema tervisega, sest tööga seotud stress kaoks ära. Võib olla mõnda teeb töö õndsaks, aga mina küll ei usu, et keegi surmatunnil uhkusega meenutab, kuidas sai ikka eluaeg kohusetundlikult tööl käidud omanikule kasumit teenimas. Me ikkagi töötame, et elada, mitte ei ela, et töötada.