Nõuanne abiellujale

[Külaline]

Siin on üks mees kes paljude naistega korraga vaidleb. Huvitav kes keda vihkab.

Kui mees võtab peale lahkuminekut lapsed pooleks ajaks, on see naistele suur õnn. Oleks mees naisele abielu ajal sama palju vaba aega andnud, oleks lahutus paljudel juhtudel olemata.
Ma olen abielus ja ei plaani lahutada. Aga see on kõige tugevam argument lahkuminekuks. Poole ajast on vaba aeg!
Ma käin tööl ja saan rahaliselt hakkama. Kohustustevaba vaba aeg maksab töötava naise jaoks rohkem kui raha. See on eluenergia.
Põlvkond enne meid olid vanavanemad lapsehoidjad. Praegu ongi parim võimalus minna lahku ja ehitada üles oma elu kahele nädalavahetusele kuus keskmisel juhul, heal juhul poolele ajale kui lapsi pole.

[Külaline]

Ja see on lausvale, et mees üksi ei jaksa osta. On ju vastupidi hoopis. Iga natukenegi tegusam mees on 40-ks eluaastaks endale korteri uues arenduses või maja ostnud. Ära sisustanud ja teinud selle kodu kuhu pole häbi erinevaid pruute külla kutsuda.

Mis virised siis nii hirmsasti, et need naised minema jalutavad. Ma saan aru, et sinu arust on see meeletu õnn, sest mehed on ju kõik nii rikkad, et elavad ainult suurtes majades ja uusarendustes. Veel suurem õnn on see, et saab erinevaid pruute panna. Elu tipp ja õnn on käes, aga ikka on sul hala ja ainult hala. Miks siis. Peaksid olema õnne tipus, et üksi oled, aga millegipärast nagu ei paista seda suurt õnne.

[Külaline]

Niu niu. Võta validooli ja nuta patja.
Enamuse lahkuminekute algatajad on needsamad naised. Kui abielu oleks nende jaoks nii hea diil, ei tahaks nad lahku minna.
Nagu ei minda lahku ka nendest meestest kes päriselt lastega tegelemise elus prioriteediks on teinud.
Eesti standardi head isad viivad iusa ilma ja hea tujuga lapse korra nädalas parki. Oleks standardid veel madalamad, peaks lati jaoks maa sisse kraavi kaevama.
[/quote]

Niuniuniu. Miks ma peaks nutma patja ja validooli võtma. Minul oli tarkust oma raha asjad korras hoida. Justnimelt lahutus ongi naiste eludiil. Vägagi kasulik neile. Kas nad lahutaksid tüdimusest ja seiklushimust. Uudishimust proovida kuidas on teiste meestega elada jne kui nad ei saaks lahutusega ühisvara müügist kätte nii 150 000 €. Mõni rohkem mõni vähem. Aga suusad on määritud ja selle raha eest saab endale uue elamise osta ja hakata täiel rindel elu nautima. On siingi ainult sellest kirjutataud kuidas "sigamehest" lahutus oli maailma parim asi.
Isad tänapäeval hoolivad vägagi oma lastest. On jagatud hooldusõigused mis suure vaevaga kohtutes välja võideldakse jne. Pealegi alustab keskmine eesti naine lahutust peale 40-t. Siis üldjuhul on lapsed juba 15 ja enam. Mis pargist sa räägid? Räägime parem sinu bioloogilisest kellast mis nii armutult tiksub, et ummisjalu vaja perekond lõhkuda, sest muidu võib viimnegi kaubanduslik välimus kaduda ja peadki oma lati alla laskma. Maapinna lähedale.
Ära vaata elu enda lati järgi. Eestimaa on täis vägagi normaalseid mehi. Kui sinu oma tropp oli siis halb õnn. Küll aga on mehed targaks saanud. Mingi müstilise abielu õnne nimel nad enam ennast maha ei müü.
[/quote]

Kui sinul oli tarkust oma rahaasjad korras hoida, siis mille krdi pärast naine ometi lahutust tahtis? Sinu teooria järgi kasumit ta sellest lahutusest ju ei saa.

[Külaline]

Siin on üks mees kes paljude naistega korraga vaidleb. Huvitav kes keda vihkab.

Kui mees võtab peale lahkuminekut lapsed pooleks ajaks, on see naistele suur õnn. Oleks mees naisele abielu ajal sama palju vaba aega andnud, oleks lahutus paljudel juhtudel olemata.
Ma olen abielus ja ei plaani lahutada. Aga see on kõige tugevam argument lahkuminekuks. Poole ajast on vaba aeg!
Ma käin tööl ja saan rahaliselt hakkama. Kohustustevaba vaba aeg maksab töötava naise jaoks rohkem kui raha. See on eluenergia.
Põlvkond enne meid olid vanavanemad lapsehoidjad. Praegu ongi parim võimalus minna lahku ja ehitada üles oma elu kahele nädalavahetusele kuus keskmisel juhul, heal juhul poolele ajale kui lapsi pole.

See on huvitav jah, et paljudel juhtudel on peale lahutust esimene kord, kui isa lastega ka aega hakkab veetma. Isegi kui enne kaasa tolknes, ta ei vastutanud, ema sebis ja vaatas lapsi. Mõnele jõuab alles peale lahutust kohale, et lastega nii kerge polegi. Ja mõnele tuleb see ka üllatusena, et uusi pruute leida nii väga kerge polegi, kui pool aega on lapsed nende juures. Ei taha naised su laste eest hoolitseda ja tahavad rohkem vaba meest.

[Külaline]

Ära abiellu enne 30ndat eluaastat ega enne partneriga vähemalt 3 aastat koos olemist.

Minu tähelepanek on selline, et kes pärast tutvumist mitu aastat abiellumisega ootavad, neil jääb abiellumata ja nad jäävadki lihtsalt koos elama. Ise abiellusin aasta pärast tutvumist ja oleme juba 25 aastat õnnelikult koos olnud. Seda soovitan pigem, et kui on mehe osas mingigi kõhklus, siis jäta pigem abiellumata. See õige tunne/äratundmine peab kohe alguses tekkima.

[Külaline]

Siin on üks mees kes paljude naistega korraga vaidleb. Huvitav kes keda vihkab.

Kui mees võtab peale lahkuminekut lapsed pooleks ajaks, on see naistele suur õnn. Oleks mees naisele abielu ajal sama palju vaba aega andnud, oleks lahutus paljudel juhtudel olemata.
Ma olen abielus ja ei plaani lahutada. Aga see on kõige tugevam argument lahkuminekuks. Poole ajast on vaba aeg!
Ma käin tööl ja saan rahaliselt hakkama. Kohustustevaba vaba aeg maksab töötava naise jaoks rohkem kui raha. See on eluenergia.
Põlvkond enne meid olid vanavanemad lapsehoidjad. Praegu ongi parim võimalus minna lahku ja ehitada üles oma elu kahele nädalavahetusele kuus keskmisel juhul, heal juhul poolele ajale kui lapsi pole.

See on huvitav jah, et paljudel juhtudel on peale lahutust esimene kord, kui isa lastega ka aega hakkab veetma. Isegi kui enne kaasa tolknes, ta ei vastutanud, ema sebis ja vaatas lapsi. Mõnele jõuab alles peale lahutust kohale, et lastega nii kerge polegi. Ja mõnele tuleb see ka üllatusena, et uusi pruute leida nii väga kerge polegi, kui pool aega on lapsed nende juures. Ei taha naised su laste eest hoolitseda ja tahavad rohkem vaba meest.

Kui väikelastega pere läheb lahku, peab mees laste jagamisega vastu aasta ja siis läheb hooldus naisele tagasi. Seda on nähtud küll.
Teismelisega saavad isad feimi - piiramatu ekraaniaeg ja rämpstoit mängivad seal rolli.

Minu soovitus abiellujatele on minna kohe lahku kui on peaöe lapsi hapuks läinud, mitte oodata et äkki on asi väikelastes ja hiljem läheb paremaks.
Mehe töö on olla pere jaoks, laste jaoks, laste ema jaoks olemas. Kui ta pole, näitab see ta sügavamaid väärtushinnanguid.
Naine ei saa valida. Naine paneb kõik mängu kui lapsed saab, kui mees ei suuda selle lühikese aja olla lugupidav partner, on tark minnalahku varem, mitte hiljem.
Ja samal ajal - viiekümnene naine võiks lahkuminekuga oodata. Mängus võivad olla perimenipausi hormoonid. Kõigepealt proovida hormoonasemdusravi ja vesivõimlemist, ja mõned aastad oodata. Vägivalla puhul muidugi mitte.

[Külaline]

Ära abiellu enne 30ndat eluaastat ega enne partneriga vähemalt 3 aastat koos olemist.

Minu tähelepanek on selline, et kes pärast tutvumist mitu aastat abiellumisega ootavad, neil jääb abiellumata ja nad jäävadki lihtsalt koos elama. Ise abiellusin aasta pärast tutvumist ja oleme juba 25 aastat õnnelikult koos olnud. Seda soovitan pigem, et kui on mehe osas mingigi kõhklus, siis jäta pigem abiellumata. See õige tunne/äratundmine peab kohe alguses tekkima.

Minu meelest abielluvad need, kellel pole suhtes päris hästi. Et oleks rohkem “nagu päris”.
No mitte ühtegi muud vajadust ma tõesti abiellumisel ei näe.
Endal on 25+ aastat kooselu seljataga. Siiamaani oleme õnnelikud ja no ei saanud mina noorelt ja ei saa mina siiamaani aru abiellumise vajadusest.
Aga see võib tulla ka sellest, et ma ei taha üldse, et riik topib ennast minu asjadesse. Ma ei taha riigilt ühtegi toetust ja ei taha talle ka midagi anda. No tugevama positsioonilt riik muidugi mu käest igast manti saab, aga vabatahtlikult ma teda küll enda elu reguleerima ei lase. Ja just see ju abiellumine on.

[Külaline]

Tahad head kaaslast, proovi ise kõigepealt heaks
inimeseks saada. Düsfunktsionaalne tõmbab ligi alati teist düsfunktsionaalset. See selgitab, miks mõni ikka ja jälle jobude või joodikute otsa koperdab ja mõni kohtab ainult naisi, kes on rahaahned, vaimselt vägivaldsed jne.

[Külaline]

Ja see on lausvale, et mees üksi ei jaksa osta. On ju vastupidi hoopis. Iga natukenegi tegusam mees on 40-ks eluaastaks endale korteri uues arenduses või maja ostnud. Ära sisustanud ja teinud selle kodu kuhu pole häbi erinevaid pruute külla kutsuda.

Mis virised siis nii hirmsasti, et need naised minema jalutavad. Ma saan aru, et sinu arust on see meeletu õnn, sest mehed on ju kõik nii rikkad, et elavad ainult suurtes majades ja uusarendustes. Veel suurem õnn on see, et saab erinevaid pruute panna. Elu tipp ja õnn on käes, aga ikka on sul hala ja ainult hala. Miks siis. Peaksid olema õnne tipus, et üksi oled, aga millegipärast nagu ei paista seda suurt õnne.

Postitus on kustutatud

Ikkagi ei saa aru, miks sa püsisuhet luua ei taha, kuigi õngitsed PÜSISUHTE naisi? Rahaasju oskad korras hoida, seega hirmu, et keegi su maju himustaks, pole ju?

[Külaline]

Noo nii lolli juttu saabki ainuolt maakler ajada. Seal haridust ja oskusi pole vaja.

Olen kolm uusarenduse korterit ostnud ja ühelgi juhul polnud maaklerit mängus. Räägi ikka asjadest, millest midagi tead.

[Külaline]

Ja samal ajal - viiekümnene naine võiks lahkuminekuga oodata. Mängus võivad olla perimenipausi hormoonid. Kõigepealt proovida hormoonasemdusravi ja vesivõimlemist, ja mõned aastad oodata.

Vaat see nõuanne mulle meeldib. Vesivõimlemine on päästerõngaks, kes oleks selle peale tulnud

[Külaline]

See on huvitav jah, et paljudel juhtudel on peale lahutust esimene kord, kui isa lastega ka aega hakkab veetma. Isegi kui enne kaasa tolknes, ta ei vastutanud, ema sebis ja vaatas lapsi. Mõnele jõuab alles peale lahutust kohale, et lastega nii kerge polegi. Ja mõnele tuleb see ka üllatusena, et uusi pruute leida nii väga kerge polegi, kui pool aega on lapsed nende juures. Ei taha naised su laste eest hoolitseda ja tahavad rohkem vaba meest.

Postitus on kustutatud

Et noort meest saada, peab naine ikka väga püss olema. Lisaks välimusele ka äge inimene.
Vanamutikesed, ebastabiilsed, hambutud ja litsakad on sinu cup of tea. Ega sul muidu sellist kogemust poleks, nagu on.

[Külaline]

See on huvitav jah, et paljudel juhtudel on peale lahutust esimene kord, kui isa lastega ka aega hakkab veetma. Isegi kui enne kaasa tolknes, ta ei vastutanud, ema sebis ja vaatas lapsi. Mõnele jõuab alles peale lahutust kohale, et lastega nii kerge polegi. Ja mõnele tuleb see ka üllatusena, et uusi pruute leida nii väga kerge polegi, kui pool aega on lapsed nende juures. Ei taha naised su laste eest hoolitseda ja tahavad rohkem vaba meest.

Huvitav, huvitav. Aga sinu kutsikatega peab mees leppima. Seda teeb üldjuhul mingi 20 aastane noor kes tahab lihtsalt keppi saada. Olgu see paks, kole, vana või mida iganes. Kes aga ette jääb sellele ära sätib. Ei ole nii, et see vanamutike koos oma pagasiga on midagi väärt. Mehed kellel juba kogemusi, mõistust jne hoiavad eemale. Samas mõned korrad vahelduse mõttes magada võib.

Aga vot naised nemad ei talu kui mehel lapsed on. Vastik kahepalgelisus.

Kuskilt ikka king väga pigistab, kui teiste seksuaalelu nii ette jääb. Las nad seksivad. Kujuta ette, ka naistele võib meeldida noor keha ja seks.

[Külaline]

Mehele tasub testiks öelda, et ei soovi tema nime. Nime võib ikka võtta, aga see on hea iseloomutest. Kui mees selle peale enesevalitsuse kaotab, ei ole abielumaterjal.

Korra paarinõustamises käia. Seal saab kiiresti ja palju teise iseloomu, perekonna ja lapsepõlvetraumade kohta teada.
Sa ei abiellu ainult kaasaga. Tema pere, sõbrad, töö - kõik saavad olema teie elu osa. Ka nendega peab olema minimaalselt neutraalne läbisaamine.

Kui naine sõbralikult oma argumendid enda nime alles jätmise osas esile toob, siis ma ei näe põhjust mehe pahurdamiseks. Mu sõbranna jättis endale alles oma nime ja hoopis mees võttis sõbranna perenime. Põhjuseks, et sõbrannal oli neljatäheline eesti nimi. Mehe n-ö poisipõlvenimi oli aga väga pikk, raskesti hääldatav ja slaavipärane, ehkki tegemist oli eestlaste perega.

Mis paarinõustamisse puutub, siis öeldakse, et kui tahad enne korras paarisuhet vussi keerata, siis mine paarinõustaja juurde. Teiseks ei suuda mitte ükski paarinõustaja kohe esimese korraga mingeid "lapsepõlvetraumasid" üles leida, rääkimata inimese iseloomu ja perekonna tundma õppimisest! Selleks kulub tihti aastaid ja isegi sel juhul on tegemist rohkem oletuste ja tõlgendamisega, mitte niivõrd faktidega.

[Simon says:]

Mehele tasub testiks öelda, et ei soovi tema nime. Nime võib ikka võtta, aga see on hea iseloomutest. Kui mees selle peale enesevalitsuse kaotab, ei ole abielumaterjal.

Korra paarinõustamises käia. Seal saab kiiresti ja palju teise iseloomu, perekonna ja lapsepõlvetraumade kohta teada.
Sa ei abiellu ainult kaasaga. Tema pere, sõbrad, töö - kõik saavad olema teie elu osa. Ka nendega peab olema minimaalselt neutraalne läbisaamine.

Kui naine sõbralikult oma argumendid enda nime alles jätmise osas esile toob, siis ma ei näe põhjust mehe pahurdamiseks. Mu sõbranna jättis endale alles oma nime ja hoopis mees võttis sõbranna perenime. Põhjuseks, et sõbrannal oli neljatäheline eesti nimi. Mehe n-ö poisipõlvenimi oli aga väga pikk, raskesti hääldatav ja slaavipärane, ehkki tegemist oli eestlaste perega.

Mis paarinõustamisse puutub, siis öeldakse, et kui tahad enne korras paarisuhet vussi keerata, siis mine paarinõustaja juurde. Teiseks ei suuda mitte ükski paarinõustaja kohe esimese korraga mingeid "lapsepõlvetraumasid" üles leida, rääkimata inimese iseloomu ja perekonna tundma õppimisest! Selleks kulub tihti aastaid ja isegi sel juhul on tegemist rohkem oletuste ja tõlgendamisega, mitte niivõrd faktidega.

Naisel pole mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

[Nisu Kuuno]

Mehele tasub testiks öelda, et ei soovi tema nime. Nime võib ikka võtta, aga see on hea iseloomutest. Kui mees selle peale enesevalitsuse kaotab, ei ole abielumaterjal.

Kui naine sõbralikult oma argumendid enda nime alles jätmise osas esile toob, siis ma ei näe põhjust mehe pahurdamiseks. Mu sõbranna jättis endale alles oma nime ja hoopis mees võttis sõbranna perenime. Põhjuseks, et sõbrannal oli neljatäheline eesti nimi. Mehe n-ö poisipõlvenimi oli aga väga pikk, raskesti hääldatav ja slaavipärane, ehkki tegemist oli eestlaste perega.

Ehk siis sõbranna perekonnanimi oli Kask ja mehe poisipõlvenimi oli Sidorov-Kukuskin. Selge see, et sel juhul valitakse Kask.

[Külaline]

Mehele tasub testiks öelda, et ei soovi tema nime. Nime võib ikka võtta, aga see on hea iseloomutest. Kui mees selle peale enesevalitsuse kaotab, ei ole abielumaterjal.

Korra paarinõustamises käia. Seal saab kiiresti ja palju teise iseloomu, perekonna ja lapsepõlvetraumade kohta teada.
Sa ei abiellu ainult kaasaga. Tema pere, sõbrad, töö - kõik saavad olema teie elu osa. Ka nendega peab olema minimaalselt neutraalne läbisaamine.

Kui naine sõbralikult oma argumendid enda nime alles jätmise osas esile toob, siis ma ei näe põhjust mehe pahurdamiseks. Mu sõbranna jättis endale alles oma nime ja hoopis mees võttis sõbranna perenime. Põhjuseks, et sõbrannal oli neljatäheline eesti nimi. Mehe n-ö poisipõlvenimi oli aga väga pikk, raskesti hääldatav ja slaavipärane, ehkki tegemist oli eestlaste perega.

Mis paarinõustamisse puutub, siis öeldakse, et kui tahad enne korras paarisuhet vussi keerata, siis mine paarinõustaja juurde. Teiseks ei suuda mitte ükski paarinõustaja kohe esimese korraga mingeid "lapsepõlvetraumasid" üles leida, rääkimata inimese iseloomu ja perekonna tundma õppimisest! Selleks kulub tihti aastaid ja isegi sel juhul on tegemist rohkem oletuste ja tõlgendamisega, mitte niivõrd faktidega.

Naisel pole mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

Mehel pole ka mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

[Simon says:]

Kui naine sõbralikult oma argumendid enda nime alles jätmise osas esile toob, siis ma ei näe põhjust mehe pahurdamiseks. Mu sõbranna jättis endale alles oma nime ja hoopis mees võttis sõbranna perenime. Põhjuseks, et sõbrannal oli neljatäheline eesti nimi. Mehe n-ö poisipõlvenimi oli aga väga pikk, raskesti hääldatav ja slaavipärane, ehkki tegemist oli eestlaste perega.

Mis paarinõustamisse puutub, siis öeldakse, et kui tahad enne korras paarisuhet vussi keerata, siis mine paarinõustaja juurde. Teiseks ei suuda mitte ükski paarinõustaja kohe esimese korraga mingeid "lapsepõlvetraumasid" üles leida, rääkimata inimese iseloomu ja perekonna tundma õppimisest! Selleks kulub tihti aastaid ja isegi sel juhul on tegemist rohkem oletuste ja tõlgendamisega, mitte niivõrd faktidega.

Naisel pole mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

Mehel pole ka mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

Ei, see on ka vanaisa, vaarisa, poja ja pojapoja nimi. See on pere nimi.

[Külaline]

Mehele tasub testiks öelda, et ei soovi tema nime. Nime võib ikka võtta, aga see on hea iseloomutest. Kui mees selle peale enesevalitsuse kaotab, ei ole abielumaterjal.

Korra paarinõustamises käia. Seal saab kiiresti ja palju teise iseloomu, perekonna ja lapsepõlvetraumade kohta teada.
Sa ei abiellu ainult kaasaga. Tema pere, sõbrad, töö - kõik saavad olema teie elu osa. Ka nendega peab olema minimaalselt neutraalne läbisaamine.

Kui naine sõbralikult oma argumendid enda nime alles jätmise osas esile toob, siis ma ei näe põhjust mehe pahurdamiseks. Mu sõbranna jättis endale alles oma nime ja hoopis mees võttis sõbranna perenime. Põhjuseks, et sõbrannal oli neljatäheline eesti nimi. Mehe n-ö poisipõlvenimi oli aga väga pikk, raskesti hääldatav ja slaavipärane, ehkki tegemist oli eestlaste perega.

Mis paarinõustamisse puutub, siis öeldakse, et kui tahad enne korras paarisuhet vussi keerata, siis mine paarinõustaja juurde. Teiseks ei suuda mitte ükski paarinõustaja kohe esimese korraga mingeid "lapsepõlvetraumasid" üles leida, rääkimata inimese iseloomu ja perekonna tundma õppimisest! Selleks kulub tihti aastaid ja isegi sel juhul on tegemist rohkem oletuste ja tõlgendamisega, mitte niivõrd faktidega.

Naisel pole mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

Paljudel pole isasidki, on ema perenimi. Tänapäeval on tavaline panna lapsele naise nimi, kui see kõlab paremini ning ei olda abielus.

[Külaline]

Naisel pole mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

Mehel pole ka mingit "oma" nime, see on tema isa perenimi.

Ei, see on ka vanaisa, vaarisa, poja ja pojapoja nimi. See on pere nimi.

Et naistel polegi kunagi mingit oma nime, oma nimi saavat olla ainult meestel? Hea koomik oled! Äkki su ema või vanaema sai lapse üksikuna ja pani lapsele oma nime - siis oled ikkagi naisepoolse suguvõsa nime kandja, mitte isa ega vaarisa oma.