Kas tõesti peab olema kõik uus ja läikiv?

[Külaline]

Jah, isa tegi seda, et näidata, kui ebaõiglaselt vahel LK ametniku hambusse satutakse.

No isa ISE pole küll adekvaatne ega erapooletu hindaja, eksole... Mina olen kindlalt poolt, et pigem kontrollitagu "igaks juhuks" ja pigem on kohalikel sots.töötajatel mingi ülevaade, aga vähe tegutsemist abivajavate perede suunal. (Tavaline retoorika on, et teame küll, aa abi anda ei saa/ei võeta vastu jne.) Selgub, et ei vaja abi, selge, tore on, elame edasi. Isa ise tundis aga ennast kangesti torgatuna, kuigi algatajaks olid murelikud kaaskodanikud, kes nägid, et lastel on viletsad riided ja vilets vanker. Aga isa järeldust teha ei oska, et midagi tundub ümbritsevatele valesti olevat ja äkki pole tema laste varustus ja riietus ekreemse taaskasutuse käigus enam ok.

Isa on lapsevanem, lapsevanema hääl aga on tänapäeval seadusloomes täielikult ära kadunud ja tehakse kõik, et seda mitte kusagil kunagi kuulda poleks.

Päriselus kipub olema paraku nii, et tõeliselt probleemseid peresid pelgavad ka ametnikud ise ja hoiavad neist täiega eemale. Selliste puhul kahjuks on tõesti nõnda, et neile ei saagi abi anda, sest nad ei tee mingit koostööd, ei tule ümarlauale kohalegi. Et aga loodus tühja kohta ei salli, hakatakse siis justnagu kompensatsiooniks kaela peredele, kellega on lihtsam. Kedagi eriti ei huvita, kas see pere ametnikelt ka päriselt mingit abi või tuge saab.

Välismaiste uuringute järgi toob LK tahtevastane sekkumine pereellu sageli kaasa pere kriisi ja enam probleeme kui neid lahendab: sekkumisega seoses kasvab pereliikmete depressioonirisk, väheneb emotsionaalne toimetulek. Kusjuures kõige halvemini mõjub riigi sekkumine just nende perede puhul, kes on toimetulevad ja kasvatavad oma lapsi pühendumise ja armastusega. Nende jaoks on kukkumine liiga kõrge.

Seega olen ikkagi seda meelt, et riigi igasse asjasse segamise asemel võiksid inimesed omavahel rohkem suhelda. Sest lapsi kasvatavad ju siiski inimesed, mitte mingi müstiline "riik". Märgates pesemata käru, astu ise ligi ja küsi, kas on vaja abi või anna sõbralikul toonil märku, et sinule isiklikult tundub käru pesu vajavat. Mis siin nii rasket on?

[Külaline]

On ju näha, kas on värske mustus või asi on lihtsalt vana ja kulunud, sisseimbunud mustusega. Käru on lisaks veel roostes. Räägid täiesti teisest asjast
[/quote] ok. Mis neist asjadest on kõige hullem ja muret tekitavam. Et käru on päevinäinud, roostes või must?
Aga käru on töökorras. Turvarihmad ja pidurid olemas. Isegi on vihmakaitse katuse näol. Kas nt roostes kelguga võiks last vedada?
Metall kipub roostetama tõesti. Meil ju tehakse igasugu poppe parandustöökodasid, kogukonna suhtlemise kohti, kus saab asju remontida ja parandada. Ikka rohelisema elu nimel. Kui see käru nüüd ära pesta. Ega see esikaar ikka puhtaks lähe. See on nii pleekinud ka. Vana on ikka vana. Ilusam saab siis kui sinna esikaarele heegeldada ümber uus kate. Siis ei riiva vast nii silma. Ehk metallosa lasta ka üle spreivärviga. See on siiski odavam kui uue käru ostmine. Samas see käru on töökorras. Kas peab uut ostma.

[Külaline]

On ju näha, kas on värske mustus või asi on lihtsalt vana ja kulunud, sisseimbunud mustusega. Käru on lisaks veel roostes. Räägid täiesti teisest asjast

ok. Mis neist asjadest on kõige hullem ja muret tekitavam. Et käru on päevinäinud, roostes või must?
Aga käru on töökorras. Turvarihmad ja pidurid olemas. Isegi on vihmakaitse katuse näol. Kas nt roostes kelguga võiks last vedada?
Metall kipub roostetama tõesti. Meil ju tehakse igasugu poppe parandustöökodasid, kogukonna suhtlemise kohti, kus saab asju remontida ja parandada. Ikka rohelisema elu nimel. Kui see käru nüüd ära pesta. Ega see esikaar ikka puhtaks lähe. See on nii pleekinud ka. Vana on ikka vana. Ilusam saab siis kui sinna esikaarele heegeldada ümber uus kate. Siis ei riiva vast nii silma. Ehk metallosa lasta ka üle spreivärviga. See on siiski odavam kui uue käru ostmine. Samas see käru on töökorras. Kas peab uut ostma.
[/quote]
Ei pea uut ostma, prügimäelt saab parema või äraantavate asjade grupist. Mul pole lapsel ühtki uut asja, aga ma saan aru, kus on piir. Keegi pole iialgi mulle mingit lastekaitset sellepärast kutsunud, et kasutatud asju kasutan.

[Külaline]

Samas see käru on töökorras. Kas peab uut ostma.

Ei pea uut ostma, võib "isegi" pesta ja hooldada käru! Või tuttavad tihti jagavad lapseasju jnejne. Ma ostsin ostast kunagi kaksikutekäru, mis 4 paari kaksikuid oli vastu pidanud, müüja mees oli uued laagrid pannud jne. Imehea käru, kinkisin veel edasi järgmisele titepaarile kerge, tugev, ideaalne "mänguväljakult poriste laste kojuvedamise"-käru- huvitaval kombel mitte keegi ei saatnud lastekaitset kaela. /Kui hull see käru peab olema, kas keegi annab pildi, ja kuidas pildi pealt keegi siin kangesti tehnilist korrasolekut tuvastada teab?/

[Külaline]

On ju näha, kas on värske mustus või asi on lihtsalt vana ja kulunud, sisseimbunud mustusega. Käru on lisaks veel roostes. Räägid täiesti teisest asjast

ok. Mis neist asjadest on kõige hullem ja muret tekitavam. Et käru on päevinäinud, roostes või must?
Aga käru on töökorras. Turvarihmad ja pidurid olemas. Isegi on vihmakaitse katuse näol. Kas nt roostes kelguga võiks last vedada?
Metall kipub roostetama tõesti. Meil ju tehakse igasugu poppe parandustöökodasid, kogukonna suhtlemise kohti, kus saab asju remontida ja parandada. Ikka rohelisema elu nimel. Kui see käru nüüd ära pesta. Ega see esikaar ikka puhtaks lähe. See on nii pleekinud ka. Vana on ikka vana. Ilusam saab siis kui sinna esikaarele heegeldada ümber uus kate. Siis ei riiva vast nii silma. Ehk metallosa lasta ka üle spreivärviga. See on siiski odavam kui uue käru ostmine. Samas see käru on töökorras. Kas peab uut ostma.

Ei pea uut ostma, prügimäelt saab parema või äraantavate asjade grupist. Mul pole lapsel ühtki uut asja, aga ma saan aru, kus on piir. Keegi pole iialgi mulle mingit lastekaitset sellepärast kutsunud, et kasutatud asju kasutan.
[/quote]
Sul vedas siis. Täpselt samamoodi võid öelda: "Keegi pole iialgi minu kodus vargil käinud!" või "Keegi pole iialgi mulle kallale tunginud." Sul lihtsalt on läinud seni veel hästi, et ei ole jäänud kellelegi pahatahtlikule ette. Tõtt öelda häiris see käru ju ainult täpselt ÜHT inimest Oli üksainus kehva iseloomuga isend, kes seda käru bussipeatuses märkas ja leidis, et tahab teha salaja kaebamise teel oma päeva paremaks. Ja need jutud, mis see üks inimene ametnikule rääkis, olid ikka väga fantaasiavaldkonda kuuluvad. No näiteks oli too teatanud, et sellises suurema lapse kärus olevat sõidutatud ... vastsündinut! Tegelikult aga harjutab too laps juba kõndimist. Lisaks muud liialdused-valed veel sinna otsa. Ja saavutaski oma eesmärgi ehk ametniku teisele perele kojusaatmise. Eesmärki kedagi abistada tal ilmselgelt polnud, lihtsalt tahtiski käru keerata.

[Külaline]

On ju näha, kas on värske mustus või asi on lihtsalt vana ja kulunud, sisseimbunud mustusega. Käru on lisaks veel roostes. Räägid täiesti teisest asjast

ok. Mis neist asjadest on kõige hullem ja muret tekitavam. Et käru on päevinäinud, roostes või must?
Aga käru on töökorras. Turvarihmad ja pidurid olemas. Isegi on vihmakaitse katuse näol. Kas nt roostes kelguga võiks last vedada?
Metall kipub roostetama tõesti. Meil ju tehakse igasugu poppe parandustöökodasid, kogukonna suhtlemise kohti, kus saab asju remontida ja parandada. Ikka rohelisema elu nimel. Kui see käru nüüd ära pesta. Ega see esikaar ikka puhtaks lähe. See on nii pleekinud ka. Vana on ikka vana. Ilusam saab siis kui sinna esikaarele heegeldada ümber uus kate. Siis ei riiva vast nii silma. Ehk metallosa lasta ka üle spreivärviga. See on siiski odavam kui uue käru ostmine. Samas see käru on töökorras. Kas peab uut ostma.

Ei pea uut ostma, prügimäelt saab parema või äraantavate asjade grupist. Mul pole lapsel ühtki uut asja, aga ma saan aru, kus on piir. Keegi pole iialgi mulle mingit lastekaitset sellepärast kutsunud, et kasutatud asju kasutan.

Sul vedas siis. Täpselt samamoodi võid öelda: "Keegi pole iialgi minu kodus vargil käinud!" või "Keegi pole iialgi mulle kallale tunginud." Sul lihtsalt on läinud seni veel hästi, et ei ole jäänud kellelegi pahatahtlikule ette. Tõtt öelda häiris see käru ju ainult täpselt ÜHT inimest Oli üksainus kehva iseloomuga isend, kes seda käru bussipeatuses märkas ja leidis, et tahab teha salaja kaebamise teel oma päeva paremaks. Ja need jutud, mis see üks inimene ametnikule rääkis, olid ikka väga fantaasiavaldkonda kuuluvad. No näiteks oli too teatanud, et sellises suurema lapse kärus olevat sõidutatud ... vastsündinut! Tegelikult aga harjutab too laps juba kõndimist. Lisaks muud liialdused-valed veel sinna otsa. Ja saavutaski oma eesmärgi ehk ametniku teisele perele kojusaatmise. Eesmärki kedagi abistada tal ilmselgelt polnud, lihtsalt tahtiski käru keerata.
[/quote]

Vedamisega pole siin mingit pistmist, minu lapsed on kasutatud asjadele vaatamata puhtad ja ei istu kuskil roostetanud 30 aastat vanas kärus, mis on mustusekihi all. Sellistesse riietesse ma oma lapsi samuti ei rõivasta. Kasutatud asi võib samuti olla puhas ja korralik ja kuskil on piir, mis asju sa lapsele selga paned ja kuhu ta paned. Lapse vanusega möödapanek pole eriline patt, minu kolmekuune oli sama suur kui mõnel aastane. Uue ja läikiva ja prügikastikraami vahel on veel variante olemas. Kui sina sellest aru ei saa, siis on kurb küll.

[Külaline]

Huvitav, minu lapsed sõitsid kõik kasutatud kärus ja kasutatud riietes väikelapsena, keegi ei märganud... Uhiuue valgest nahast Emmaljunga ja prügikasti-tagant-leitu-must ja määrdunud käru vahel on väga lai vahemik normaalsust. Kui ikka inimesed märkasid ja juba otsustasid sekkuda, siis pidi asi olema päris hull (pilte pole näinud, aga kasutataud vankreid on tänavatel NII palju, et lihtsalt vanema ja pisut luitunud käru küll kedagi endast välja ei aja, asi pidi ekstreemne olema). Kahju, et isa ei saanud aru pointist, vaid võttis seda isikliku rünnakuna. Ja tuntud on ta siiski oma reaktsiooni ja artiklite pärast, minagi ei teadnud mingi fb arutelust halligi.

Eelpool on pilt ka olemas sellel lingil, mis viitab artiklile, mille isa kirjutas. Käru on ikkagi päris hull ja pole suuruselt lapsele sobiv. Laps lösutab seal ebaloomulikus poosis, rihmad on kuidagi üle käe, kuigi peaks olema üle õla. Rattad on roostetanud ja kulunud, kuidagi parandatud, pole ime, kui sealt mõni ratas sõidu pealt minema veereb. Igal juhul pole see normaalne.

[Külaline]

ok. Mis neist asjadest on kõige hullem ja muret tekitavam. Et käru on päevinäinud, roostes või must?
Aga käru on töökorras. Turvarihmad ja pidurid olemas. Isegi on vihmakaitse katuse näol. Kas nt roostes kelguga võiks last vedada?
Metall kipub roostetama tõesti. Meil ju tehakse igasugu poppe parandustöökodasid, kogukonna suhtlemise kohti, kus saab asju remontida ja parandada. Ikka rohelisema elu nimel. Kui see käru nüüd ära pesta. Ega see esikaar ikka puhtaks lähe. See on nii pleekinud ka. Vana on ikka vana. Ilusam saab siis kui sinna esikaarele heegeldada ümber uus kate. Siis ei riiva vast nii silma. Ehk metallosa lasta ka üle spreivärviga. See on siiski odavam kui uue käru ostmine. Samas see käru on töökorras. Kas peab uut ostma.

Ei pea uut ostma, prügimäelt saab parema või äraantavate asjade grupist. Mul pole lapsel ühtki uut asja, aga ma saan aru, kus on piir. Keegi pole iialgi mulle mingit lastekaitset sellepärast kutsunud, et kasutatud asju kasutan.

Sul vedas siis. Täpselt samamoodi võid öelda: "Keegi pole iialgi minu kodus vargil käinud!" või "Keegi pole iialgi mulle kallale tunginud." Sul lihtsalt on läinud seni veel hästi, et ei ole jäänud kellelegi pahatahtlikule ette. Tõtt öelda häiris see käru ju ainult täpselt ÜHT inimest Oli üksainus kehva iseloomuga isend, kes seda käru bussipeatuses märkas ja leidis, et tahab teha salaja kaebamise teel oma päeva paremaks. Ja need jutud, mis see üks inimene ametnikule rääkis, olid ikka väga fantaasiavaldkonda kuuluvad. No näiteks oli too teatanud, et sellises suurema lapse kärus olevat sõidutatud ... vastsündinut! Tegelikult aga harjutab too laps juba kõndimist. Lisaks muud liialdused-valed veel sinna otsa. Ja saavutaski oma eesmärgi ehk ametniku teisele perele kojusaatmise. Eesmärki kedagi abistada tal ilmselgelt polnud, lihtsalt tahtiski käru keerata.

Vedamisega pole siin mingit pistmist, minu lapsed on kasutatud asjadele vaatamata puhtad ja ei istu kuskil roostetanud 30 aastat vanas kärus, mis on mustusekihi all. Sellistesse riietesse ma oma lapsi samuti ei rõivasta. Kasutatud asi võib samuti olla puhas ja korralik ja kuskil on piir, mis asju sa lapsele selga paned ja kuhu ta paned. Lapse vanusega möödapanek pole eriline patt, minu kolmekuune oli sama suur kui mõnel aastane. Uue ja läikiva ja prügikastikraami vahel on veel variante olemas. Kui sina sellest aru ei saa, siis on kurb küll.
[/quote]

Kust sina tead, et see käru just täpselt 30 aastat vana on? Ja miks kõik teised inimesed peavad oma lapsi rõivastama täpselt nii nagu sina? See, kes peatselt kõndivat last vastsündinuks peab, ei ole ilmselt päris adekvaatne hindama ka muid asjasse puutuvaid seiku. Ise olidki see üks ja ainus pealekaebaja, kes ainuisikuliselt kogu selle kammaijaa ja kontrolli vallandas?

Aga ütle nüüd ausalt - mida head see lastekaitse taolisel juhtumil tegema peaks? Kas LK andis sellele perele uue käru? Ootan vastust

[Maasikas]

Ei pea uut ostma, prügimäelt saab parema või äraantavate asjade grupist. Mul pole lapsel ühtki uut asja, aga ma saan aru, kus on piir. Keegi pole iialgi mulle mingit lastekaitset sellepärast kutsunud, et kasutatud asju kasutan.

Sul vedas siis. Täpselt samamoodi võid öelda: "Keegi pole iialgi minu kodus vargil käinud!" või "Keegi pole iialgi mulle kallale tunginud." Sul lihtsalt on läinud seni veel hästi, et ei ole jäänud kellelegi pahatahtlikule ette. Tõtt öelda häiris see käru ju ainult täpselt ÜHT inimest Oli üksainus kehva iseloomuga isend, kes seda käru bussipeatuses märkas ja leidis, et tahab teha salaja kaebamise teel oma päeva paremaks. Ja need jutud, mis see üks inimene ametnikule rääkis, olid ikka väga fantaasiavaldkonda kuuluvad. No näiteks oli too teatanud, et sellises suurema lapse kärus olevat sõidutatud ... vastsündinut! Tegelikult aga harjutab too laps juba kõndimist. Lisaks muud liialdused-valed veel sinna otsa. Ja saavutaski oma eesmärgi ehk ametniku teisele perele kojusaatmise. Eesmärki kedagi abistada tal ilmselgelt polnud, lihtsalt tahtiski käru keerata.

Vedamisega pole siin mingit pistmist, minu lapsed on kasutatud asjadele vaatamata puhtad ja ei istu kuskil roostetanud 30 aastat vanas kärus, mis on mustusekihi all. Sellistesse riietesse ma oma lapsi samuti ei rõivasta. Kasutatud asi võib samuti olla puhas ja korralik ja kuskil on piir, mis asju sa lapsele selga paned ja kuhu ta paned. Lapse vanusega möödapanek pole eriline patt, minu kolmekuune oli sama suur kui mõnel aastane. Uue ja läikiva ja prügikastikraami vahel on veel variante olemas. Kui sina sellest aru ei saa, siis on kurb küll.

Kust sina tead, et see käru just täpselt 30 aastat vana on? Ja miks kõik teised inimesed peavad oma lapsi rõivastama täpselt nii nagu sina? See, kes peatselt kõndivat last vastsündinuks peab, ei ole ilmselt päris adekvaatne hindama ka muid asjasse puutuvaid seiku. Ise olidki see üks ja ainus pealekaebaja, kes ainuisikuliselt kogu selle kammaijaa ja kontrolli vallandas?

Aga ütle nüüd ausalt - mida head see lastekaitse taolisel juhtumil tegema peaks? Kas LK andis sellele perele uue käru? Ootan vastust
[/quote]

Kui sa loed seal artikli juures olevat facebooki vestlust, siis kaebaja oli tõesti mures, et lapsed on hädas ja räägib ka seal sellest, et tal oleks anda üks käru. Aga ilmselgelt pole asi selles, et see perekond sooviks abi, nad on lihtsalt veidrikud. Isa kirjeldus oli järgmine: peas lendurimüts, riied katkised ja lapitud, jope must. Isa ise nägi ka välja nagu prügikastikoll, mis andis hoogu spekulatsioonidele, et laste eest ei hoolitseta. Loomulikult peab lastekaitse sellisel puhul kontrollima, kas laste eest hoolitsetakse korralikult või mitte. Kui isa ise oleks korralikult ja puhtalt riides, ilmselt siis ei oleks see kahtlus nii kergesti tekkinud, et tegemist on hädasoleva perekonnaga.

[Külaline]

Ja mida imet see lastekaitse selles olukorras tegema pidanuks? Egas ametnikuproua hakka seda käru puhtaks pesema.

Vastik on, kuidas meie ühiskonnas tõstab taas üha enam pead salaja pealekaebamise kultus. Ära üldse mõtle, kas on põhjust või ei ole, peaasi - kaeba kohe! Ja pea meeles - liialda! See pealekaebajagi ju liialdas, nimetades last "vastsündinuks" ja kirjeldades issit kui lapitud riietega asotsiaali (mille ülikoolis õppejõuna töötav mees ümber lükkas). Kas inimesed on Siberisse küüditamise juba unustanud?

Miks selle asemel ei võinud see inimene astuda selle isa juurde ja tema endaga paar sõna rääkida? Küsida temalt, kas ta vajab abi, kas lapsel on kõik olemas? Ei, ikka oli vaja pesemata käru pärast ametnikud kaela saata. Et nad teeksid täpsemalt - mida?

Siberiga võrdlus on haige. Selliste võrdlustega sa naeruvääristad küüditatuid. Need on täiesti võrreldamatud olukorrad, mida sa kaalukausile paned.

[Külaline]

Kui see lastekaitse tõesti kontrolliks, oleks pooled Eesti lapsed lastekodudes. Nii nagu ikka, mees kui isa on halb, kui naine kui ema, siis tuntakse kaasa, aidatakse. Meie naiste seksistliku ühiskonna mudel.
Postimehes oli artikkel, näe Tanel Padarit nähti lastega. Issand jumal mis nüüd saab eks. Artikkel oli tasuline, ei saanud lugeda kas Taneli lapsed olid ikka heas olukorras...

Kas ekrest makstakse kommenteerimise eest? Nii lühikese ajaga tohtu hulga onu Heino komme vorpinud.

[Hallleluuja!]

Vana ja räpane ei ole samad asjad. On palju retro ja korralikke asju. Taaskasutus on samuti äärmiselt tänuväärne. Ka mina olen oma kolm last paljuski taaskasutuse toel kasvatanud, paljud asjad kasutatult ja osad uuena, kõik, mis on olnud korralikud, on ka edasi liikunud! Minumeelest peab reageerima sellistele olukordadele, mis ei tundu ok! Pigem reageerida veidi üle, kui liiga vähe. Meil, Eestis on liiga vähe seda teise inimese märkamist ja liiga palju seda "pole minu asi" suhtumist. Ei ole see lastekaitse mingi halb organisatsioon. Las kontrollivad, peaasi, et lastega kõik ok on!

[Külaline]

Vana ja räpane ei ole samad asjad. On palju retro ja korralikke asju. Taaskasutus on samuti äärmiselt tänuväärne. Ka mina olen oma kolm last paljuski taaskasutuse toel kasvatanud, paljud asjad kasutatult ja osad uuena, kõik, mis on olnud korralikud, on ka edasi liikunud! Minumeelest peab reageerima sellistele olukordadele, mis ei tundu ok! Pigem reageerida veidi üle, kui liiga vähe. Meil, Eestis on liiga vähe seda teise inimese märkamist ja liiga palju seda "pole minu asi" suhtumist. Ei ole see lastekaitse mingi halb organisatsioon. Las kontrollivad, peaasi, et lastega kõik ok on!

Isa käib ka ise mustade ja katkiste riietega, sellepärast torkab silma.

[Külaline]

Vana ja räpane ei ole samad asjad. On palju retro ja korralikke asju. Taaskasutus on samuti äärmiselt tänuväärne. Ka mina olen oma kolm last paljuski taaskasutuse toel kasvatanud, paljud asjad kasutatult ja osad uuena, kõik, mis on olnud korralikud, on ka edasi liikunud! Minumeelest peab reageerima sellistele olukordadele, mis ei tundu ok! Pigem reageerida veidi üle, kui liiga vähe. Meil, Eestis on liiga vähe seda teise inimese märkamist ja liiga palju seda "pole minu asi" suhtumist. Ei ole see lastekaitse mingi halb organisatsioon. Las kontrollivad, peaasi, et lastega kõik ok on!

Isa käib ka ise mustade ja katkiste riietega, sellepärast torkab silma.

Palun pilti. Või tunned seda isa?

[Külaline]

Sul vedas siis. Täpselt samamoodi võid öelda: "Keegi pole iialgi minu kodus vargil käinud!" või "Keegi pole iialgi mulle kallale tunginud." Sul lihtsalt on läinud seni veel hästi, et ei ole jäänud kellelegi pahatahtlikule ette. Tõtt öelda häiris see käru ju ainult täpselt ÜHT inimest Oli üksainus kehva iseloomuga isend, kes seda käru bussipeatuses märkas ja leidis, et tahab teha salaja kaebamise teel oma päeva paremaks. Ja need jutud, mis see üks inimene ametnikule rääkis, olid ikka väga fantaasiavaldkonda kuuluvad. No näiteks oli too teatanud, et sellises suurema lapse kärus olevat sõidutatud ... vastsündinut! Tegelikult aga harjutab too laps juba kõndimist. Lisaks muud liialdused-valed veel sinna otsa. Ja saavutaski oma eesmärgi ehk ametniku teisele perele kojusaatmise. Eesmärki kedagi abistada tal ilmselgelt polnud, lihtsalt tahtiski käru keerata.

Vedamisega pole siin mingit pistmist, minu lapsed on kasutatud asjadele vaatamata puhtad ja ei istu kuskil roostetanud 30 aastat vanas kärus, mis on mustusekihi all. Sellistesse riietesse ma oma lapsi samuti ei rõivasta. Kasutatud asi võib samuti olla puhas ja korralik ja kuskil on piir, mis asju sa lapsele selga paned ja kuhu ta paned. Lapse vanusega möödapanek pole eriline patt, minu kolmekuune oli sama suur kui mõnel aastane. Uue ja läikiva ja prügikastikraami vahel on veel variante olemas. Kui sina sellest aru ei saa, siis on kurb küll.

Kust sina tead, et see käru just täpselt 30 aastat vana on? Ja miks kõik teised inimesed peavad oma lapsi rõivastama täpselt nii nagu sina? See, kes peatselt kõndivat last vastsündinuks peab, ei ole ilmselt päris adekvaatne hindama ka muid asjasse puutuvaid seiku. Ise olidki see üks ja ainus pealekaebaja, kes ainuisikuliselt kogu selle kammaijaa ja kontrolli vallandas?

Aga ütle nüüd ausalt - mida head see lastekaitse taolisel juhtumil tegema peaks? Kas LK andis sellele perele uue käru? Ootan vastust

Kui sa loed seal artikli juures olevat facebooki vestlust, siis kaebaja oli tõesti mures, et lapsed on hädas ja räägib ka seal sellest, et tal oleks anda üks käru. Aga ilmselgelt pole asi selles, et see perekond sooviks abi, nad on lihtsalt veidrikud. Isa kirjeldus oli järgmine: peas lendurimüts, riied katkised ja lapitud, jope must. Isa ise nägi ka välja nagu prügikastikoll, mis andis hoogu spekulatsioonidele, et laste eest ei hoolitseta. Loomulikult peab lastekaitse sellisel puhul kontrollima, kas laste eest hoolitsetakse korralikult või mitte. Kui isa ise oleks korralikult ja puhtalt riides, ilmselt siis ei oleks see kahtlus nii kergesti tekkinud, et tegemist on hädasoleva perekonnaga.
[/quote]

Siin on väga korduvalt öeldud, et see ainuke kaebaja valetas ja liialdas. See isa liigub igapäevaselt ringi ju päris paljudes kohtades Tartu ülikoolist Elleri muusikakoolini, vedades töö kõrvalt oma kuut last mööda lasteaedu, koole ja huviringe. Mitte keegi ei ole kunagi kaevanud. Peale selle ühe.

Miks ma seda isa siin kaitsen? Sest minul endal juhtus kunagi üks veidi sarnase iseloomuga lugu. Tulin oma kahe lasteaiaealise lapsega mööda vaikset koduse aedlinna laia kõnniteed, kumbki laps teisel pool käe otsas. Meile kõndis vastu üks noorem naine. Jõudes meieni, naine äkki peatus ja hakkas minuga riidlema. Ei saanud tükil ajal arugi, mille pärast ta riidleb. Fakt oli, et mõlemad lapsed hoidsid korralikult minu käest kinni, ajasime juttu ja kõndisime rahulikult lasteaiast kodu poole. Lõpuks sain aru, mis sellele võõrale naisele ei meeldi. Ta teatas, et laps ei tohi mitte kunagi kõndida kõnnitee sõidutee-poolsel osal. Ütlesin talle, et aga mul on ju kaks väikest last ja kuhu ma siis teise lapse panema peaksin, kui ma tal käest kinni hoida ei tohi? Et kas ta peaks siis kõndima üksinda meie ees või taga - see oleks veel ohtlikum, kuna ma ei saa tal käest kinni hoida ja ta võib ootamatult jooksu pista. Naine ignoreeris mu selgitusi ja oli näha, et küttis end ise üha rohkem üles, muutus väga kiirelt isiklikuks ja hakkas süüdistama mind oma lapse elu ohtu panemises, teatas, ma olla ükskõikne ema, kes ei hooli oma lapsest karvavõrdki ja et ilmselt ma vaid naeraksin oma lapse laiba kohal - ühesõnaga, väga koledad ja karmid süüdistused lendasid mu poole tolle võhivõõra noore naise suust.

Seisin ja olin päris jahmunud. Lapsedki vahtisid seda naist ehmunud nägudega. Eks neilegi oli šokk kuulda, et nende emme pidavat nende laipade kohal rõõmsalt naerma. Nähes, et ma keeldun tema sõna kuulamast ja oma lapsel käest lahti laskmast, hakkas naine mind ähvardama lastekaitsega. Ta teatas, et helistab sinna ja küll tema siis juba räägib asja sihukeseks, et mult võetakse mõlemad lapsed silmapilk ära.

Siis sai mu mõõt täis. Astusime koos lastega korraks sõiduteele, et sellest haigest tegelasest mööda pääseda, ja läksime lihtsalt minema. Nägin veel, kuidas ta mind ja mu lapsi selja tagant pildistas. Hirmus oli.

Sel ööl ei julgenud magada, pähe tükkisid hirmud, et kas see hull mutt nüüd panebki minu ja mu laste pildid kuskile FB häbiposti, valetades minust kokku ei tea mis iba - ja kes seda tagantjärele tõestada saab, et ta jutud valed või liialdatud on? V-o panigi; õnneks ametnikke ootamatult ukse taha suurt lapsemõrtsukat tuvastama ei ilmunud ja nii ta jäi... Aga hulle ilmas leidub, ja sellistele reageerimise kohustuse tõttu ei jäägi sotsiaaltöötajatel enam üle võhma päris probleemidega tegeleda.

[Külaline]

Siin on väga korduvalt öeldud, et see ainuke kaebaja valetas ja liialdas. See isa liigub igapäevaselt ringi ju päris paljudes kohtades Tartu ülikoolist Elleri muusikakoolini, vedades töö kõrvalt oma kuut last mööda lasteaedu, koole ja huviringe. Mitte keegi ei ole kunagi kaevanud. Peale selle ühe.

Miks ma seda isa siin kaitsen? Sest minul endal juhtus kunagi üks veidi sarnase iseloomuga lugu. Tulin oma kahe lasteaiaealise lapsega mööda vaikset koduse aedlinna laia kõnniteed, kumbki laps teisel pool käe otsas. Meile kõndis vastu üks noorem naine. Jõudes meieni, naine äkki peatus ja hakkas minuga riidlema. Ei saanud tükil ajal arugi, mille pärast ta riidleb. Fakt oli, et mõlemad lapsed hoidsid korralikult minu käest kinni, ajasime juttu ja kõndisime rahulikult lasteaiast kodu poole. Lõpuks sain aru, mis sellele võõrale naisele ei meeldi. Ta teatas, et laps ei tohi mitte kunagi kõndida kõnnitee sõidutee-poolsel osal. Ütlesin talle, et aga mul on ju kaks väikest last ja kuhu ma siis teise lapse panema peaksin, kui ma tal käest kinni hoida ei tohi? Et kas ta peaks siis kõndima üksinda meie ees või taga - see oleks veel ohtlikum, kuna ma ei saa tal käest kinni hoida ja ta võib ootamatult jooksu pista. Naine ignoreeris mu selgitusi ja oli näha, et küttis end ise üha rohkem üles, muutus väga kiirelt isiklikuks ja hakkas süüdistama mind oma lapse elu ohtu panemises, teatas, ma olla ükskõikne ema, kes ei hooli oma lapsest karvavõrdki ja et ilmselt ma vaid naeraksin oma lapse laiba kohal - ühesõnaga, väga koledad ja karmid süüdistused lendasid mu poole tolle võhivõõra noore naise suust.

Seisin ja olin päris jahmunud. Lapsedki vahtisid seda naist ehmunud nägudega. Eks neilegi oli šokk kuulda, et nende emme pidavat nende laipade kohal rõõmsalt naerma. Nähes, et ma keeldun tema sõna kuulamast ja oma lapsel käest lahti laskmast, hakkas naine mind ähvardama lastekaitsega. Ta teatas, et helistab sinna ja küll tema siis juba räägib asja sihukeseks, et mult võetakse mõlemad lapsed silmapilk ära.

Siis sai mu mõõt täis. Astusime koos lastega korraks sõiduteele, et sellest haigest tegelasest mööda pääseda, ja läksime lihtsalt minema. Nägin veel, kuidas ta mind ja mu lapsi selja tagant pildistas. Hirmus oli.

Sel ööl ei julgenud magada, pähe tükkisid hirmud, et kas see hull mutt nüüd panebki minu ja mu laste pildid kuskile FB häbiposti, valetades minust kokku ei tea mis iba - ja kes seda tagantjärele tõestada saab, et ta jutud valed või liialdatud on? V-o panigi; õnneks ametnikke ootamatult ukse taha suurt lapsemõrtsukat tuvastama ei ilmunud ja nii ta jäi... Aga hulle ilmas leidub, ja sellistele reageerimise kohustuse tõttu ei jäägi sotsiaaltöötajatel enam üle võhma päris probleemidega tegeleda.

See on kole lugu küll, ei vaidle.
Aga see, et sina ei ole lapse vastu halb ja sattusid mingi hullumeelse otsa, ei tähenda, et keegi teine ei võiks halb olla.
Ja selles taaskasutuse loos midagi halba ju ei sündinud. Kontrolliti abivajadust, leiti et veidi nupust nikastunud, aga enam-vähem ok pere, abi ei vaja ja oligi kõik.
See, et mees nii solvus ja ajakirjandusse läks, polnud enam ei muretseja ega ametnike süü.
Ja pigem ikkagi eksida sinnapoole, et kontrollida mitte abi vajavat inimest kui sinnapoole, et laps näljas ja paljas, aga “pere siseasi”

[Külaline]

Siin on väga korduvalt öeldud, et see ainuke kaebaja valetas ja liialdas. See isa liigub igapäevaselt ringi ju päris paljudes kohtades Tartu ülikoolist Elleri muusikakoolini, vedades töö kõrvalt oma kuut last mööda lasteaedu, koole ja huviringe. Mitte keegi ei ole kunagi kaevanud. Peale selle ühe.

Miks ma seda isa siin kaitsen? Sest minul endal juhtus kunagi üks veidi sarnase iseloomuga lugu. Tulin oma kahe lasteaiaealise lapsega mööda vaikset koduse aedlinna laia kõnniteed, kumbki laps teisel pool käe otsas. Meile kõndis vastu üks noorem naine. Jõudes meieni, naine äkki peatus ja hakkas minuga riidlema. Ei saanud tükil ajal arugi, mille pärast ta riidleb. Fakt oli, et mõlemad lapsed hoidsid korralikult minu käest kinni, ajasime juttu ja kõndisime rahulikult lasteaiast kodu poole. Lõpuks sain aru, mis sellele võõrale naisele ei meeldi. Ta teatas, et laps ei tohi mitte kunagi kõndida kõnnitee sõidutee-poolsel osal. Ütlesin talle, et aga mul on ju kaks väikest last ja kuhu ma siis teise lapse panema peaksin, kui ma tal käest kinni hoida ei tohi? Et kas ta peaks siis kõndima üksinda meie ees või taga - see oleks veel ohtlikum, kuna ma ei saa tal käest kinni hoida ja ta võib ootamatult jooksu pista. Naine ignoreeris mu selgitusi ja oli näha, et küttis end ise üha rohkem üles, muutus väga kiirelt isiklikuks ja hakkas süüdistama mind oma lapse elu ohtu panemises, teatas, ma olla ükskõikne ema, kes ei hooli oma lapsest karvavõrdki ja et ilmselt ma vaid naeraksin oma lapse laiba kohal - ühesõnaga, väga koledad ja karmid süüdistused lendasid mu poole tolle võhivõõra noore naise suust.

Seisin ja olin päris jahmunud. Lapsedki vahtisid seda naist ehmunud nägudega. Eks neilegi oli šokk kuulda, et nende emme pidavat nende laipade kohal rõõmsalt naerma. Nähes, et ma keeldun tema sõna kuulamast ja oma lapsel käest lahti laskmast, hakkas naine mind ähvardama lastekaitsega. Ta teatas, et helistab sinna ja küll tema siis juba räägib asja sihukeseks, et mult võetakse mõlemad lapsed silmapilk ära.

Siis sai mu mõõt täis. Astusime koos lastega korraks sõiduteele, et sellest haigest tegelasest mööda pääseda, ja läksime lihtsalt minema. Nägin veel, kuidas ta mind ja mu lapsi selja tagant pildistas. Hirmus oli.

Sel ööl ei julgenud magada, pähe tükkisid hirmud, et kas see hull mutt nüüd panebki minu ja mu laste pildid kuskile FB häbiposti, valetades minust kokku ei tea mis iba - ja kes seda tagantjärele tõestada saab, et ta jutud valed või liialdatud on? V-o panigi; õnneks ametnikke ootamatult ukse taha suurt lapsemõrtsukat tuvastama ei ilmunud ja nii ta jäi... Aga hulle ilmas leidub, ja sellistele reageerimise kohustuse tõttu ei jäägi sotsiaaltöötajatel enam üle võhma päris probleemidega tegeleda.

See on kole lugu küll, ei vaidle.
Aga see, et sina ei ole lapse vastu halb ja sattusid mingi hullumeelse otsa, ei tähenda, et keegi teine ei võiks halb olla.
Ja selles taaskasutuse loos midagi halba ju ei sündinud. Kontrolliti abivajadust, leiti et veidi nupust nikastunud, aga enam-vähem ok pere, abi ei vaja ja oligi kõik.
See, et mees nii solvus ja ajakirjandusse läks, polnud enam ei muretseja ega ametnike süü.
Ja pigem ikkagi eksida sinnapoole, et kontrollida mitte abi vajavat inimest kui sinnapoole, et laps näljas ja paljas, aga “pere siseasi”

Palun ütle, kust sa võtad, et lastekaitseametniku meelest on see pere "veidi nupust nikastanud"? Palun allikat! Või oled ise see ametnik, kes neil kodus käis?

Eks neid hullumeelseid kaebajaid leidub kindlasti veel, ja ka selle käru peale kaebaja osas on öeldud, et ta valetas ja liialdas asju. Olen juhtunud mujaltki kuulma, kuidas inimesed soovitavad lastekaitsele kaebust tehes seiku liialdada ja omalt poolt midagi juurde panna - peaasi, et ikka juhtum menetlusse võetaks. Miks see neile nii tähtis on, ei teagi.

Sind näikse kõige enam häirivat see, et isa ajakirjandusse läks. Saa aru - olukorras, kus Eestis puudub lastekaitseorgani enda tegevuse üle absoluutselt igasugune kontroll ja järelevalve ning perede hääl nii seadusloomes kui kõikjal mujalgi on täielikult maha surutud, on ajakirjandus jäänud selleks ainukeseks ja viimaseks kantsiks, kes inimesi veel natukenegi kuulab. Ajakirjanduse poole pöördutakse palju väiksemategi murede korral.

Ametivõimude sekkumine inimeste eraellu näib tühise naljana vaid kõrvalseisjate arvates. Kui sulle endale ühe hullu kaebuse peale ametnikud ootamatult ukse taha saadetakse, oleksid ise ka šokis ja kaaluksid oma kogemuse avaldamist. Ning raudselt jaguneks siis rahvas kahte leeri - ühed on sinuga nõus, kuid teised leiavad, et sinu süüdistamine vilets vanem olemises on igati õigustatud - tuues põhjenduseks, et "No aga kui ikka juba ametnikud külla tulevad, ju siis järelikult ikkagi oli põhjust!" Ehk et - paljalt ametniku külaskäik kui selline ise ongi põhjuseks inimesi juba süüdi mõista, samas aga ametnik peab külla tulema iga suvalise külahullu liialduse peale.

[Külaline]

Palun ütle, kust sa võtad, et lastekaitseametniku meelest on see pere "veidi nupust nikastanud"? Palun allikat! Või oled ise see ametnik, kes neil kodus käis?

Eks neid hullumeelseid kaebajaid leidub kindlasti veel, ja ka selle käru peale kaebaja osas on öeldud, et ta valetas ja liialdas asju. Olen juhtunud mujaltki kuulma, kuidas inimesed soovitavad lastekaitsele kaebust tehes seiku liialdada ja omalt poolt midagi juurde panna - peaasi, et ikka juhtum menetlusse võetaks. Miks see neile nii tähtis on, ei teagi.

Sind näikse kõige enam häirivat see, et isa ajakirjandusse läks. Saa aru - olukorras, kus Eestis puudub lastekaitseorgani enda tegevuse üle absoluutselt igasugune kontroll ja järelevalve ning perede hääl nii seadusloomes kui kõikjal mujalgi on täielikult maha surutud, on ajakirjandus jäänud selleks ainukeseks ja viimaseks kantsiks, kes inimesi veel natukenegi kuulab. Ajakirjanduse poole pöördutakse palju väiksemategi murede korral.

Ametivõimude sekkumine inimeste eraellu näib tühise naljana vaid kõrvalseisjate arvates. Kui sulle endale ühe hullu kaebuse peale ametnikud ootamatult ukse taha saadetakse, oleksid ise ka šokis ja kaaluksid oma kogemuse avaldamist. Ning raudselt jaguneks siis rahvas kahte leeri - ühed on sinuga nõus, kuid teised leiavad, et sinu süüdistamine vilets vanem olemises on igati õigustatud - tuues põhjenduseks, et "No aga kui ikka juba ametnikud külla tulevad, ju siis järelikult ikkagi oli põhjust!" Ehk et - paljalt ametniku külaskäik kui selline ise ongi põhjuseks inimesi juba süüdi mõista, samas aga ametnik peab külla tulema iga suvalise külahullu liialduse peale.

No nupust nikastunud tuleb välja selle artikli peale. Kontrollimine oli selgelt õigustatud. Midagi halba poleks see teinud kui nad ise poleks saagi käima tõmmanud.
Ja ega see nüüdki midagi eriti teinud. Igaüks, kes neid näeb, näeb ju ise ka, et nad räpaselt riides käivad. Seda ei pea ajalehest lugema kui silmad peas on. Nii et ju nad siis on sellise imagoga rahul. Ma ei saa aru, milles üldse probleem on kui aus olla.

[Külaline]

Aga ütle nüüd ausalt - mida head see lastekaitse taolisel juhtumil tegema peaks? Kas LK andis sellele perele uue käru? Ootan vastust

Oleks võinud loota, et see annab perele ja isale signaali, et tema "taaskasutus" on üle piiri läinud ja kasutatud asi ei pea olema prügikastikraam, aga nähtavasti see ei aidanud! Pildi pealt on see käru jõle, ma ei lubaks oma titel seda puutudagi! Kasutatud ei võrdu räpane ja katki. see lihtsalt pole OK lapsevanema käitumine, seda oleks pidanud mõistma. Uue (kasutatud) käru saab kasvõi tasuta gruppidest või tuttavatelt, ei pea ostma, ei pea olema kallis ega "läikiv" aga puhas ja korras võiks olla küll!

[Külaline]

Palun ütle, kust sa võtad, et lastekaitseametniku meelest on see pere "veidi nupust nikastanud"? Palun allikat! Või oled ise see ametnik, kes neil kodus käis?

Eks neid hullumeelseid kaebajaid leidub kindlasti veel, ja ka selle käru peale kaebaja osas on öeldud, et ta valetas ja liialdas asju. Olen juhtunud mujaltki kuulma, kuidas inimesed soovitavad lastekaitsele kaebust tehes seiku liialdada ja omalt poolt midagi juurde panna - peaasi, et ikka juhtum menetlusse võetaks. Miks see neile nii tähtis on, ei teagi.

Sind näikse kõige enam häirivat see, et isa ajakirjandusse läks. Saa aru - olukorras, kus Eestis puudub lastekaitseorgani enda tegevuse üle absoluutselt igasugune kontroll ja järelevalve ning perede hääl nii seadusloomes kui kõikjal mujalgi on täielikult maha surutud, on ajakirjandus jäänud selleks ainukeseks ja viimaseks kantsiks, kes inimesi veel natukenegi kuulab. Ajakirjanduse poole pöördutakse palju väiksemategi murede korral.

Ametivõimude sekkumine inimeste eraellu näib tühise naljana vaid kõrvalseisjate arvates. Kui sulle endale ühe hullu kaebuse peale ametnikud ootamatult ukse taha saadetakse, oleksid ise ka šokis ja kaaluksid oma kogemuse avaldamist. Ning raudselt jaguneks siis rahvas kahte leeri - ühed on sinuga nõus, kuid teised leiavad, et sinu süüdistamine vilets vanem olemises on igati õigustatud - tuues põhjenduseks, et "No aga kui ikka juba ametnikud külla tulevad, ju siis järelikult ikkagi oli põhjust!" Ehk et - paljalt ametniku külaskäik kui selline ise ongi põhjuseks inimesi juba süüdi mõista, samas aga ametnik peab külla tulema iga suvalise külahullu liialduse peale.

No nupust nikastunud tuleb välja selle artikli peale. Kontrollimine oli selgelt õigustatud. Midagi halba poleks see teinud kui nad ise poleks saagi käima tõmmanud.
Ja ega see nüüdki midagi eriti teinud. Igaüks, kes neid näeb, näeb ju ise ka, et nad räpaselt riides käivad. Seda ei pea ajalehest lugema kui silmad peas on. Nii et ju nad siis on sellise imagoga rahul. Ma ei saa aru, milles üldse probleem on kui aus olla.

Siis ütlegi, et sulle tundub, aga ära pane ametnikule sõnu ja hinnangut suhu. Artikkel ei jäta muljet mingi veidrik vms olemisest, täitsa tavaline argumentatsioon. Mina vaatasin ka seal olnud pilte, kus lisaks isale isegi mitu nende last korraga peal, ja ei näinud kellegi riiete juures räpasust. Heledad kombed olid puhtad. Mu enda lapsed olid väiksena hommikuselt mänguväljakurallilt tulles ikka päris murjanid. Jõudsime koju, tõstsin mõlemad vanni.

Käru, jah, on üsna äratrööbatud, okei. Samas jällegi - ka meil oli üks kärudest (kokku oli neid mitme väikse vahega lapse peale umbes kuus, teised olid uuemad ja ilusad) samasugune. See oli meil kasutusel maakodus. Oligi sihuke trööbakäru, lapsed teadsid, et võivad sellesse jalutuskäigu ajal sammalt ja oksi korjata, keegi ei keela. Ja kui jalad ära väsisid, siis kallasin oksad maha ja tõstsin lapse sisse. Õnneks kasutasime metsa sees, keegi tagaselja "headsoovija" ei sattunud peale - nüüd sain aru, et vedas meil

Jään endale kindlaks, et riigi sekkumine inimeste eraellu peab siiski olema põhjendatud. Oletus, et "äh, see kontroll ei mõjuta ju inimesi mitte kuidagi!" on suur vale. Kuidas ametnikule endale meeldiks, kui talle korraga kontrollid kaela saadetakse? Kujuta ette, et oled sotsiaalametnik, ja korraga tulevad ootamatult keset päeva sinu kabinetti kontrollid, kes avavad su sahtleid, räägivad sinuga karmilt eeldades juba ette, et oled sooritanud mingi kuriteo, nõuavad, et sa pead neile hakkama nüüd tõestama, et sa pole kaamel jne. Lõpuks, pärast närvesöövaid tunde, kontrollid lahkuvad, sest ei leidnud midagi. Kas sa oleksid selle kõige järel suuteline rahumeeli uuesti tööle asuma nagu polekski midagi juhtunud? Ilmselt mitte. See lugu on muinasjutt, sest sotsiaalametnikel ei olegi kontrolle olemas. Seevastu riigipoolne inimeste eraellu sekkumine toimub üha madalama künnisega ja üha tühisematel ettekäänetel. Lõpuks jõuame välja totalitaarse kontrolli ühiskonda. Kurbloolise irooniana võib üsna kindlalt väita, et päris laste väärkohtlemist see ilmselt ei vähendagi; eesmärgiks on inimeste kontroll kontrolli enese pärast, mitte aga laste kaitsmine.