Järjekordne mõtetu targutus.Külaline kirjutas: ↑11 Dets 2024 10:28 Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.
Kütteväärtus on enamvähem võrdne igal puuliigil 1 massiühiku kohta, nagu ennist mainisin, moodustavad erandi okaspuud ja kask, mille kütteväärtused on pisut kõrgemad kas vaigu või kasekoore tõttu. Küll aga erineb kütteväärtus erinevatel puuliikidel mahu järgi, sest tihedamad puud kaaluvad rohkem, nt kuiva kasehalu ruum kaalub umbes 480kg, kuiva lepahalu ruum 400kg ja kuiva okaspuuhalu ruum 330kg, Saare ruum ilmselt kusagil 500kg ringis.
Ka on puidu ruum suhteline mõiste, kuna puid on võimalik laduda ka väga hoolega ja tihedalt, mida peenem ja kõveram on puit, seda rohkem on riidas õhku. Isegi selles suhtes on ruumil ja ruumil vahe, kas müüakse puisteruumina või laotud ruumina ja kas ruum on riidaruum või mahuruum. Laias laastus on puisteriida ja laotud riida vahe 1,5:1-le, st 6rm puisteruumi võrdub 4 laotud ruumi. Lisaks on ka väike vahe mahuruumi, mida kasutavad müüjad ja riidaruumi vahel. Mida lühemad puud, seda suurem vahe. Sest kui müüja müüb puid 10rm, siis tema mõistes on auto kasti suurus 10m3, mis on laotud halge täis. Vahe tuleb lihtsalt sellest, et kastis on ka riitade vahe mahus sees, riidas aga välja arvatud ja sellega peavad ostjad arvestama ja sellega ka leppima, et riita laotuna ei saa sama kogust, ning mitte müüja ei ole petis vaid müüja arvestab lihtsasti mõõdetavas arvestussüsteemis, ehk mahuruumiga.