Küsimus ahju kütmise kohta

[Tõutäkk]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

Järjekordne mõtetu targutus.
Kütteväärtus on enamvähem võrdne igal puuliigil 1 massiühiku kohta, nagu ennist mainisin, moodustavad erandi okaspuud ja kask, mille kütteväärtused on pisut kõrgemad kas vaigu või kasekoore tõttu. Küll aga erineb kütteväärtus erinevatel puuliikidel mahu järgi, sest tihedamad puud kaaluvad rohkem, nt kuiva kasehalu ruum kaalub umbes 480kg, kuiva lepahalu ruum 400kg ja kuiva okaspuuhalu ruum 330kg, Saare ruum ilmselt kusagil 500kg ringis.
Ka on puidu ruum suhteline mõiste, kuna puid on võimalik laduda ka väga hoolega ja tihedalt, mida peenem ja kõveram on puit, seda rohkem on riidas õhku. Isegi selles suhtes on ruumil ja ruumil vahe, kas müüakse puisteruumina või laotud ruumina ja kas ruum on riidaruum või mahuruum. Laias laastus on puisteriida ja laotud riida vahe 1,5:1-le, st 6rm puisteruumi võrdub 4 laotud ruumi. Lisaks on ka väike vahe mahuruumi, mida kasutavad müüjad ja riidaruumi vahel. Mida lühemad puud, seda suurem vahe. Sest kui müüja müüb puid 10rm, siis tema mõistes on auto kasti suurus 10m3, mis on laotud halge täis. Vahe tuleb lihtsalt sellest, et kastis on ka riitade vahe mahus sees, riidas aga välja arvatud ja sellega peavad ostjad arvestama ja sellega ka leppima, et riita laotuna ei saa sama kogust, ning mitte müüja ei ole petis vaid müüja arvestab lihtsasti mõõdetavas arvestussüsteemis, ehk mahuruumiga.

[Külaline]

Tõutäkk, ma ei mõelnud sinu juttu mõttetu targutusena (kuigi tsiteerisin koos vastusega), vaid see wd40 räägib asjast, millest midagi ei tea. Loomulikult on puude tihedused ja kaalud erinevad, kuigi kütteväärtust mõõdetakse mahuühiku, mitte kaalu järgi. Saar ja jalakas jms läheb ka lageraies segametsas küttepuuks vabalt, sest keegi üksikuid puid välja sortima ei hakka.

[Tõutäkk]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

Kütteväärtus on täpselt sama kõikidel puudel kaaluühiku kohta. Üks kilo saarepuud ja üks kilo männipuud annab sama niiskuse korral täpselt sama hulga energiat.

Saarepuud ei tee keegi enam küttepuuks. Mul ühes korteris oli kamin, kütsin 10cm läbimõõduga pelleteid ja need olid kõik mingi männi või kuuse saepurust kokku pressitud. Põlesid hästi. Vanasti köeti ahje kasepuudega, aga siis olid ka pottahjud mis olemuselt on tellis+lisa poti ring ahjud. Nad kannatasid suuremat kuumust. Tellisahi ei kannata sellist kuumust. Kasepuud ahju täna vist raske leida ka kui ise ei tee.

Need pole mitte pelletid, aga puitbrikett. Ja selle kütteväärtuse kohta on esitatud sageli ka väärinfot. Kunagi oli mingi ettevõtte kodulehel eksitav reklaam, et 1 tonni puitbriketi kütteväärtus on suurem kui 5 ruumi kuiva kasepuu oma. 5ruumi kuiva kasepuud kaalub 2,4 tonni. Et siis, ettevõtte jutu järgi, purustades 1 tonni kasepuid ja siis uuesti kokku pressides, suureneb kasepuu kütteväärtus 2,4 korda. Esitasin kaebuse Konkurentsiametisse ja Tarbijakaitse ametisse, peale seda võeti see eksitav inf maha.
Jah, osades kütteseadmetes on okaspuu briketi kasutegur kütmisel tõesti suurem kui okaspuu halul, aga vahe tulebki sellest, et halul on pikk leek ja briketil lühike ja pika leegi soojuse saab kätte vaid pika soemüüri ja veel paremini lisaks ka soojustsalvestava korstnajalaga.

[Külaline]

Küttepuuna eelistatakse lehtpuud, sest okaspuud tahmavad põlemisel palju, mis tekitab probleeme lõõride ja korstnate korrashoiul. Kui tahm ja nõgi koguneb lõõride ja ahju siseseintele, läheb soe otseses mõttes korstnasse mitte tuppa.

Selleks on korstnapühkija. Kui tahm koguneb ahju, siis tahm kuumusega plahvatab, mingit soojakadu tahmast ei teki.

[Külaline]

Küttepuuna eelistatakse lehtpuud, sest okaspuud tahmavad põlemisel palju, mis tekitab probleeme lõõride ja korstnate korrashoiul. Kui tahm ja nõgi koguneb lõõride ja ahju siseseintele, läheb soe otseses mõttes korstnasse mitte tuppa.

Selleks on korstnapühkija. Kui tahm koguneb ahju, siis tahm kuumusega plahvatab, mingit soojakadu tahmast ei teki.

Tahm ei plahvata, vaid läheb vaikselt hõõgudes põlema.

[Külaline]

Küttepuuna eelistatakse lehtpuud, sest okaspuud tahmavad põlemisel palju, mis tekitab probleeme lõõride ja korstnate korrashoiul. Kui tahm ja nõgi koguneb lõõride ja ahju siseseintele, läheb soe otseses mõttes korstnasse mitte tuppa.

Selleks on korstnapühkija. Kui tahm koguneb ahju, siis tahm kuumusega plahvatab, mingit soojakadu tahmast ei teki.

Tahm ei plahvata, vaid läheb vaikselt hõõgudes põlema.

Tahm kui tolm süttib ja tekitab suure CO2 pahvaku ja sellel on suur jõud taga, lööb kivid lahti, ahjuukse eest jne. On ka korstnaid puruks löönud.

[Külaline]

Vaat kus tore arutelu. Mina teemaalgatajana tahtsin näha, kui kiiresti see koleilus skets välja öeldakse. See tabati ruttu ära.

[Külaline]

Sketsis oli lause-tuba oli homosid tihkelt täis. See siinsetele foorumiemandatele ei meeldinud. Kas selle foorumi omanikud äkki pelgavad homosid ja nendega seonduvat. Skets loodi EKREIKE valitsuse ajal ja oli vastukaaluks EKRE juhtfiguuride homode kartusele. Homosid ei pea kartma!

[kurari]

Homokari oli ärklikorrusel kudemas käinud...

[Külaline]

ja siis kui ta öösel üles ärkas....siis tuba oli tihkelt homosid täis

[Külaline]

Ütleme siis nii, et peale selle klipi vaatamist kadus mul igasugune isu leppa ja kuuske korraga ahjus põletada.

[Külaline]

Äkki nämmutaks mingit värskemat nalja ka nüüd?

[Külaline]

Äkki nämmutaks mingit värskemat nalja ka nüüd?

Kas sul on saunas käies kunagi seep põrandale kukkunud?

[Külaline]

Äkki nämmutaks mingit värskemat nalja ka nüüd?

Kas sul on saunas käies kunagi seep põrandale kukkunud?

Rohkem pedenalju ei tea?

[Külaline]

Äkki nämmutaks mingit värskemat nalja ka nüüd?

Kas sul on saunas käies kunagi seep põrandale kukkunud?

Rohkem pedenalju ei tea?

Kuidas homo teeskleb orgasmi?

Tõmbab riista välja ja sülitab seljale.

[Külaline]

Äkki nämmutaks mingit värskemat nalja ka nüüd?

Kas sul on saunas käies kunagi seep põrandale kukkunud?

Rohkem pedenalju ei tea?

Tean mõnda, aga siin foorumis neid teha ei tohi. Pannakse äkitse pahaks?

[Külaline]

Kas sul on saunas käies kunagi seep põrandale kukkunud?

Rohkem pedenalju ei tea?

Tean mõnda, aga siin foorumis neid teha ei tohi. Pannakse äkitse pahaks?

Ega need pole eriti naljakad kah. Ükski pole siiralt naerma ajanud.

[Külaline]

Ega need pole eriti naljakad kah. Ükski pole siiralt naerma ajanud.

Sul on õigus, kõigile pole naljasoont antud. Minu vanatädi Hilda ei naenud peaaegu mitte kunagi ühegi nalja peale, kui ülejäänud seltskond naeris. Vanajumal ei olnud talle naljasoolikat andnud.

[Tõutäkk]

Selleks on korstnapühkija. Kui tahm koguneb ahju, siis tahm kuumusega plahvatab, mingit soojakadu tahmast ei teki.

Tahm ei plahvata, vaid läheb vaikselt hõõgudes põlema.

Tahm kui tolm süttib ja tekitab suure CO2 pahvaku ja sellel on suur jõud taga, lööb kivid lahti, ahjuukse eest jne. On ka korstnaid puruks löönud.

Tahm korstnas ei plahvata, kui just WD40 sinna granaati pole visanud.
Tahm põleb korstnas ja väga intensiivselt, hakkab kohisema nagu reaktiivmootor ja korstnast hakkavad sädemed välja purskama nii nagu ilutulestiku vulkaanil Tahmapõlenguga tekkib väga kõrge temperatuur, ja kui on korstnas mingi pragu, siis võivad sealtkaudu ka sädemed välja tulla, samuti võivad korstnast väljapurskuvad sädemed sadada katusele ja tuul võib lükata katusekatte vahelt sädemeid ka pööningule. Lisaks võivad tahmapõlenguga minna korstnakivid nii kuumaks, et võib süttida ka teispool kive olev materjal. Korstnapõlengu puhul tuleb kõigepealt sulgeda õhu juurdepääs koldesse ja siis jälgida toast ja väljast olukorda, vajadusel siis kustutada.

[WD40]

Tahm ei plahvata, vaid läheb vaikselt hõõgudes põlema.

Tahm kui tolm süttib ja tekitab suure CO2 pahvaku ja sellel on suur jõud taga, lööb kivid lahti, ahjuukse eest jne. On ka korstnaid puruks löönud.

Tahm korstnas ei plahvata, kui just WD40 sinna granaati pole visanud.
Tahm põleb korstnas ja väga intensiivselt, hakkab kohisema nagu reaktiivmootor ja korstnast hakkavad sädemed välja purskama nii nagu ilutulestiku vulkaanil Tahmapõlenguga tekkib väga kõrge temperatuur, ja kui on korstnas mingi pragu, siis võivad sealtkaudu ka sädemed välja tulla, samuti võivad korstnast väljapurskuvad sädemed sadada katusele ja tuul võib lükata katusekatte vahelt sädemeid ka pööningule. Lisaks võivad tahmapõlenguga minna korstnakivid nii kuumaks, et võib süttida ka teispool kive olev materjal. Korstnapõlengu puhul tuleb kõigepealt sulgeda õhu juurdepääs koldesse ja siis jälgida toast ja väljast olukorda, vajadusel siis kustutada.

Vaatan, et saad naljast ka vahest aru, kui hästi pingutad
Tahm jah ei plahvata, puhas tõde. Aga vahest juhtub nii, et ahju või soojamüüri koguneb co ehk süsinikmonooksiid. See sama gaas, mis inimese sissehingamisel tapab. Kui näiteks siiber liiga vara kinni panna või näiteks leek lämmatada saepuruga. Ja kui nüüd sinna pikalt vaeghapnikuga sussutatud materjalile lisada leek, siis käib igavene jurakas, sest see gaas on plahvatusohtlik. Ei jää eriti alla käsigranaadile.