kergeollaeba kirjutas: ↑18 Jaan 2025 10:42
Külaline kirjutas: ↑18 Jaan 2025 08:56
Uurimistöö Tervise Arengu Instituudi lehelt. Lastekaitsjad usuvad end olevat neutraalsed, kuid tihti pole seda mitte.
https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/lastekait ... sata-lapsi
Väike lõik sellest:
Uurimistöö tulemuste pinnalt eristus lastekaitsetöötajate vääruskumus iseenda neutraalsuse kohta. Esile tõusis isade eelistamine ja teiselt poolt naiste süüdistamine nii vägivallas, vägivaldsest suhtest mitte lahkumises kui ka soovis kaitsta lapsi pärast lahkumist vägivaldse isa eest. Naistele omistati põhiroll võõrandamises, mis oli vastuolus intervjueeritavate näidetega oma praktikast, kus ülekaalukalt räägiti perevägivalla kontekstis meestest.
Magistritöö uurimusest selgus, et hoolimata isade ilmnenud ja ka tõendatud vägivallaaktidest, ei avaldanud see mõju suhtluskorrale. Neutraalsus tähendas kaastunnet isale ja lapse muutmist „objektiks“, kelle huvid taandusid vägivallatseva vanema õiguste ees.
Jah, aga MIKS see nii on? Lastekaitsjad pole ometi mingid kollid, kes lapsi vägivalduritele topivad. Pakun, et asi on ühiskondlikus foonis: emad sageli võõrandavad lapsi isast, lastekaitse üritab olla sellele tendentsile vastukaal, eriti kuna vastavad õigusaktid ja töökorrad kõik seda nõuavad (et kummalgi vanemal oleks võrdne õigus lapsega suhelda jne jne).
Isegi kui see on tõsi, et emad sageli võõrandavad lapsi isast, ei tarvitse igal konkreetsel juhul olla lapsele kasulik liiga palju või ilma kolmanda osapoole juuresolekuta isaga suhelda. Teisalt oleks jällegi see ohtlik, kui ka lastekaitse muutuks emade lisamalakaks isade vastu. Kui lugeda kommentaare, siis ka selliseid lastekaitsjaid on, et isa teeb kõike korrektselt, aga lapsega suhelda ikka ei lubata ja just lastekaitse kaasabil.
On palju erinevaid juhtumeid, loomulikult. Milline neist kõnealune juhtum on, ei saa kindel olla, aga Lastekaitse rolli olulisus ja puudujäägid on hetkel aktuaalsed. Seda just antud juhtumi tõttu, mis loob sobiva pinnase diskussiooniks ja aruteluks. Kes soovib, leiab ajakirjandusest vastavad artiklid.
Lastekaitseni jõudvate juhtumite põhiosa moodustavad siiski need, mis on kuidagi seotud vägivallaga. (Sest ülejäänud vanemad jõuavad omavahel üldiselt siiski ise kokkulepeteni.) Naine/mees on abielust lahkunud, sest teine osapool on vägivaldne. Ja vot neid vägivaldseid tüüpe lastekaitse ära tunne, vastavat koolitustki pole. Enamgi veel - selle uuringu järgi neutraalsus tähendab, et just vägivalla suhtes ollakse tolerantne. Vägivalla ohver üldiselt taasohvristatakse, sellest on samuti pikk artikkel, kel huvi, see leiab.
Üks võimalik lahendus oleks, et juhtumiga tegeleks paralleelselt mitu lastekaitsetöötajat ja küsitlused salvestatakse juhuks, kui mõni osapool hiljem väidab, et töötaja on teinud meelevaldseid järeldusi.
Eksperthinnangute koostamisel samuti salvestus kohustuslikuks, lisaks peaks hinnatav oma allkirjaga kinnitama, et kohtumine on toimunud ja sisukirjeldus on õige. Variante ju on, need on vaid minu mõtted, kuidas lastekaitse mainet ja tulemusi parandada.
Arusaadav, kel vägivallaga kokkupuuted puuduvad, ei oskagi antud teemaga kuidagi samastuda. Lihtsam on naeruvääristada (samuti taasohvristamine) ja mujale vaadata.