Re: Nõukaaeg versus kaasaeg
Postitatud: 28 Juun 2025 16:12
Rohu maitsega on banaan siis, kui ta on toores. Ja vahel müüdigi rohelisi banaane, neid panin siis järelküpsema. Muidugi on banaane eri sorte, olen neid söönud väga paljudes kohtades maailmas. Vahel on paremad, vahel halvemad, aga see sinu suur nostalgia, et küll nõukaajal olid mingid imebanaanid, mida enam ei ole, see on küll väljamõeldis sinu peas.Tuttav ka, kui 90ndad tulid ja banaan ilmus lettidele, ütles, et banaan on rohu maitsega.
Ega vene aja vaieldamatu pluss olidki paremad toidud. Kaasaeg ei saa sinna järgigi. Teine pluss, et osadele jagati kortereid ja krunte tasuta ja üürid olid väga odavad. No ja nagu keegi siin postitas, et tegeleti parasiitliku eluviisi harrastajatega ja oli isiklik vastutus olemas ja karistused ka olid rohkem karistuse moodi. Raskete isikuvastaste kuritegude eest. Või näiteks varastas kooliõe ema mingi vist suurema summa raha ja sai selle eest 10 aastat. Praegult tee, mis tahad, pääsed tingimisi või saad maksimaalselt 5 aastat oma lapse maha löömise eest. Vene ajal oli ikkagi kord majas. Ei saa öelda, et kõik halvem oleks olnud. Ananassi mina poodides ei näinud, mangomahl oli küll plekkpurgis, väga hea, alles hiljuti ostsin palju kiidetud Alphonsu mango mahla, no see pole see pole see... Lihtsalt ei ole see. Eks mangodel ka erinevad sordid, nagu õuntel ja banaanidel.
Aga selle eest on praegu Tallinna koolid venekeelset kisa täis.Guest kirjutas: ↑28 Juun 2025 15:36Oo, tuletasid veel ühe nõukaaja igapäeva imelise tahu meelde, mida tänapäeval enam ei ole. Kõik need kõlisevad (medalid!), kolisevad, lonkavad ja mölisevad venekeelsed sõjavituranid, kellel oli alati eesõigus ja kes igale poole ette, taha ja vahele trügisid.Külaline kirjutas: ↑28 Juun 2025 15:29See banaanijutt ... nalja teed, teine sort?? Haruharva said, seepärast oli nii hea. Mis puutub poodidesse Tallinn vs muu Eesti, siis pigem oli lootus delikatesse saada just Tallinnast väljast. Suvitasime maal vanaema juures lapsena ja sealt poest saime asju, mida linnas iial poes ei näinud, vene moorid ja sõjaveteranid jõudsid alati kõik ära osta. Viiner, ananass on meeles, need olid alatised suvised imed.
Üleüldse, kas polnud nõukaajal vene keel nii armas ja kõlav. Kui tore oli, kui meid karjakaupa ja sundkorras paraadidele marssima või pealt vaatama veeti - iga külma ja vihmaga. Oo õndsaid aegu.
Vene ajal ei olnud või?Guest kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:16Aga selle eest on praegu Tallinna koolid venekeelset kisa täis.Guest kirjutas: ↑28 Juun 2025 15:36Oo, tuletasid veel ühe nõukaaja igapäeva imelise tahu meelde, mida tänapäeval enam ei ole. Kõik need kõlisevad (medalid!), kolisevad, lonkavad ja mölisevad venekeelsed sõjavituranid, kellel oli alati eesõigus ja kes igale poole ette, taha ja vahele trügisid.Külaline kirjutas: ↑28 Juun 2025 15:29See banaanijutt ... nalja teed, teine sort?? Haruharva said, seepärast oli nii hea. Mis puutub poodidesse Tallinn vs muu Eesti, siis pigem oli lootus delikatesse saada just Tallinnast väljast. Suvitasime maal vanaema juures lapsena ja sealt poest saime asju, mida linnas iial poes ei näinud, vene moorid ja sõjaveteranid jõudsid alati kõik ära osta. Viiner, ananass on meeles, need olid alatised suvised imed.
Üleüldse, kas polnud nõukaajal vene keel nii armas ja kõlav. Kui tore oli, kui meid karjakaupa ja sundkorras paraadidele marssima või pealt vaatama veeti - iga külma ja vihmaga. Oo õndsaid aegu.
Ega kuritegevus ju väiksem ei olnud, mingit korda majas ei olnud. Sa oled tüüpiline vanainimene, kellel on väga valikuline mälu,Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:15Ega vene aja vaieldamatu pluss olidki paremad toidud. Kaasaeg ei saa sinna järgigi. Teine pluss, et osadele jagati kortereid ja krunte tasuta ja üürid olid väga odavad. No ja nagu keegi siin postitas, et tegeleti parasiitliku eluviisi harrastajatega ja oli isiklik vastutus olemas ja karistused ka olid rohkem karistuse moodi. Raskete isikuvastaste kuritegude eest. Või näiteks varastas kooliõe ema mingi vist suurema summa raha ja sai selle eest 10 aastat. Praegult tee, mis tahad, pääsed tingimisi või saad maksimaalselt 5 aastat oma lapse maha löömise eest. Vene ajal oli ikkagi kord majas. Ei saa öelda, et kõik halvem oleks olnud. Ananassi mina poodides ei näinud, mangomahl oli küll plekkpurgis, väga hea, alles hiljuti ostsin palju kiidetud Alphonsu mango mahla, no see pole see pole see... Lihtsalt ei ole see. Eks mangodel ka erinevad sordid, nagu õuntel ja banaanidel.
Jah, noorena olin kõhn, kui see sulle hingerahu annab. Kaal on ikka vanusega ligi hiilinud. Ega ma oma aruga olengi välja nuputanud, kas see oli Gros Michel, mida NSVL importis. Aga see oli jah, et tõbi tuli peale 1950ndaid ja tõmbas Gros Micheli tootmise maha. Praegune, mida müüakse, on Cavendish. Nagu näed, olen asja uurinud, sest mind tõesti väga huvitas, mis sort see siis oli, mida õnnestus vene ajal manustada.. Samas, kui on 1000 sorti, ei tea ju, mis seal kaasajal (siis minu ajal, noorus oli 80ndatel) head võis olla... Gros Michel on lihtsalt kuulus. Võis olla mingi vähem kuulsam, aga sama hea suguvend.Külaline kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:06Aa et sinu noorus oli siis 1950ndatel ja said veel Gros Michelit mekkida. Aga olid siis kõhn?Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 15:49Ei no, mis me nüüd vaidleme, kulla inimene, see oli hoopis teise maitsega, ja teine sort.. Tuttav ka, kui 90ndad tulid ja banaan ilmus lettidele, ütles, et banaan on rohu maitsega. Ja mina ka haukasin, ütlesin, et banaan ei ole banaani maitsega. Kas ta nüüd rohu maitsega on, ei oska öelda, aga vahe on väga suur. Banaani sorte pidi maailmas umbes 1000 tükki olema, seega, mida NSVL importis, kes seda teab.
"olen asja uurinud" -- ehh-ehh-ehh, tegid kaheminutilise guugelduse, nagu minagi, aga sul kohe grandioosselt uurimistöö. Naljatilk.Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:25Jah, noorena olin kõhn, kui see sulle hingerahu annab. Kaal on ikka vanusega ligi hiilinud. Ega ma oma aruga olengi välja nuputanud, kas see oli Gros Michel, mida NSVL importis. Aga see oli jah, et tõbi tuli peale 1950ndaid ja tõmbas Gros Micheli tootmise maha. Praegune, mida müüakse, on Cavendish. Nagu näed, olen asja uurinud, sest mind tõesti väga huvitas, mis sort see siis oli, mida õnnestus vene ajal manustada.. Samas, kui on 1000 sorti, ei tea ju, mis seal kaasajal (siis minu ajal, noorus oli 80ndatel) head võis olla... Gros Michel on lihtsalt kuulus. Võis olla mingi vähem kuulsam, aga sama hea suguvend.Külaline kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:06Aa et sinu noorus oli siis 1950ndatel ja said veel Gros Michelit mekkida. Aga olid siis kõhn?Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 15:49Ei no, mis me nüüd vaidleme, kulla inimene, see oli hoopis teise maitsega, ja teine sort.. Tuttav ka, kui 90ndad tulid ja banaan ilmus lettidele, ütles, et banaan on rohu maitsega. Ja mina ka haukasin, ütlesin, et banaan ei ole banaani maitsega. Kas ta nüüd rohu maitsega on, ei oska öelda, aga vahe on väga suur. Banaani sorte pidi maailmas umbes 1000 tükki olema, seega, mida NSVL importis, kes seda teab.
Ei meenu ühtegi toitu, mis parem oleks olnud. Täna ja praegu teed sa ainetest täpselt samasuguse koogu ja süldi valmis. Nüüd ostad sa neid asju poest ja siis vingud, et pole selline nagu kodus tehtud. Aga nõukaajal sa ju ei ostnud sülti ja kooki poest. Mine ja tee ise nagu nõukaajal ja ära vingu.Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:15Ega vene aja vaieldamatu pluss olidki paremad toidud. Kaasaeg ei saa sinna järgigi. Teine pluss, et osadele jagati kortereid ja krunte tasuta ja üürid olid väga odavad. No ja nagu keegi siin postitas, et tegeleti parasiitliku eluviisi harrastajatega ja oli isiklik vastutus olemas ja karistused ka olid rohkem karistuse moodi. Raskete isikuvastaste kuritegude eest. Või näiteks varastas kooliõe ema mingi vist suurema summa raha ja sai selle eest 10 aastat. Praegult tee, mis tahad, pääsed tingimisi või saad maksimaalselt 5 aastat oma lapse maha löömise eest. Vene ajal oli ikkagi kord majas. Ei saa öelda, et kõik halvem oleks olnud. Ananassi mina poodides ei näinud, mangomahl oli küll plekkpurgis, väga hea, alles hiljuti ostsin palju kiidetud Alphonsu mango mahla, no see pole see pole see... Lihtsalt ei ole see. Eks mangodel ka erinevad sordid, nagu õuntel ja banaanidel.
On ikka suurushullustus jah proual. Nüüd tegi uurimistöö, siis nimetab oma lihtsameelseid teemaalgatusi filosoofilisteks mõtisklusteks, Täielik naljanumber.
"olen asja uurinud" -- ehh-ehh-ehh, tegid kaheminutilise guugelduse, nagu minagi, aga sul kohe grandioosselt uurimistöö. Naljatilk.
Sellepärast ongi tema mälus parem, et ise tuli süüa teha, mitte ei ostnud valmistoitu poest. Küsimus on, et kes tal teda täna ja praegu keelab kasvatada toitu ja ise moorida. Mitte keegi. Elu oli tore, kuniks oli tema elus mamma, kes talle süüa ette kandis ja kõike ketšupist kuni hakklihani ise valmis kokkas.
Jah, banaani müüdi rohelisena, läks kappi pimedasse, seal pidi hästi valmima. No näed, sinu jaoks tavaline maitse. Kas ei maitsenud, või saime eri sorte. Ühepajatoit oli hea. Ise ei teinud ja teha ei oska, ja see ühepajatoit, mida tänapäeval müüakse, see kõlbab süüa, aga see pole see. Olen mõelnud, vbl siis kasvatati teisi nt kaalika sorte, kapsa sorte, jne, mis sellele ühepajatoidule hea maitse andsid. Ma mäletan nõuka ajast, oli kuulus suur lihatomat härjasüda, sellest pole kaasajal meie turgudel lõhnagi. No aga sort on ju ometigi olemas, ja populaarne oli ta ka. Kuhu ta siis kadus?Külaline kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:44 Nõukaajal sain banaani vaid ühe korra ja kui see toodi, siis see oli täiesti roheline. Pandi kööki rippuma, et kollaseks läheks. Kui see siis pidulikult söömiseks võeti, olin maani pettunud, maitse oli mitte midagi ütlev. Ma ei sööks täna vist mitte üht toitu, mida meile kooli sööklas pakuti.
Aina lollimaks see jutt sul läheb. Miks sa võrdled mingit poe ühepajatoitu ja enda tehtud toitu. Nüüd tuleb välja, et sa ei oska süüa ka veel teha. Sellepärast sa paks oledki. Härjasüdant võid ise ka kasvatada, need ongi paremad kui kuskil suurtööstuses kasvanud. Kasvata praegu ise toitu, tee ise süüa ja saad samasugused kui nõuka ajal perenaised tegid.Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:58Jah, banaani müüdi rohelisena, läks kappi pimedasse, seal pidi hästi valmima. No näed, sinu jaoks tavaline maitse. Kas ei maitsenud, või saime eri sorte. Ühepajatoit oli hea. Ise ei teinud ja teha ei oska, ja see ühepajatoit, mida tänapäeval müüakse, see kõlbab süüa, aga see pole see. Olen mõelnud, vbl siis kasvatati teisi nt kaalika sorte, kapsa sorte, jne, mis sellele ühepajatoidule hea maitse andsid. Ma mäletan nõuka ajast, oli kuulus suur lihatomat härjasüda, sellest pole kaasajal meie turgudel lõhnagi. No aga sort on ju ometigi olemas, ja populaarne oli ta ka. Kuhu ta siis kadus?Külaline kirjutas: ↑28 Juun 2025 16:44 Nõukaajal sain banaani vaid ühe korra ja kui see toodi, siis see oli täiesti roheline. Pandi kööki rippuma, et kollaseks läheks. Kui see siis pidulikult söömiseks võeti, olin maani pettunud, maitse oli mitte midagi ütlev. Ma ei sööks täna vist mitte üht toitu, mida meile kooli sööklas pakuti.
Kooli sööklas pakuti lumepallisuppi, iga kell sööksin uuesti. Ei tea, kas seda kuskil toitlustusastuses tänapäeval ka pakutakse?
Suitsuvorsti oli saada, Moskva nimeks, väga hea maitsega oli. Ja mingid peenikesed suitsuvorstid olid ka, kõlbasid süüa. Ja majonees oli poes vabalt, see oli nii hea, et ma sõin seda paljalt. Lusikas sisse, ja läks. Alguses oli ainult Lauamajonees, aga siis tulid ka 80ndate lõpus Aromaatne ja Kevade, kõik kolm olid ikkagi väga head. Ja olin sale. Kui nüüd näost lusikaga paljalt majoneesi sisse ajada, ma vist paisuksin, nagu õhupall.
Mulle meenub, et majoneesi tehti ise. Ju siis polnud kogu aeg saadaval. Aga teades, kuidas nõukaajal kanu kasvatati ja kui haledalt heleda rebuga olid poemunad, siis ei saanud see majonees kvaliteetne olla. Mulle ei meenud, et oleks tahtnud majoneesi lusikaga süüa. Muidugi noorena võib kõike sisse vohmida ja ikka oled sale.Tolmukübe kirjutas: ↑28 Juun 2025 17:03Suitsuvorsti oli saada, Moskva nimeks, väga hea maitsega oli. Ja mingid peenikesed suitsuvorstid olid ka, kõlbasid süüa. Ja majonees oli poes vabalt, see oli nii hea, et ma sõin seda paljalt. Lusikas sisse, ja läks. Alguses oli ainult Lauamajonees, aga siis tulid ka 80ndate lõpus Aromaatne ja Kevade, kõik kolm olid ikkagi väga head. Ja olin sale. Kui nüüd näost lusikaga paljalt majoneesi sisse ajada, ma vist paisuksin, nagu õhupall.