Nõukaaeg versus kaasaeg

[Külaline]

Sinu mees ja poeg peavad ikka väga viletsalt tasustatud tööd tegema, kui täivad terve päeva auto lõhkumisele kulutada, selle asemel, et lasta see lamp töökojas ära vahetada.

Pühapäev tulebki kulutada hobitegevusele

[Külaline]

Tuttav ka, kui 90ndad tulid ja banaan ilmus lettidele, ütles, et banaan on rohu maitsega.

Rohu maitsega on banaan siis, kui ta on toores. Ja vahel müüdigi rohelisi banaane, neid panin siis järelküpsema. Muidugi on banaane eri sorte, olen neid söönud väga paljudes kohtades maailmas. Vahel on paremad, vahel halvemad, aga see sinu suur nostalgia, et küll nõukaajal olid mingid imebanaanid, mida enam ei ole, see on küll väljamõeldis sinu peas.

[Külaline]

Aeg on igal pool maailmas, olenemata riigikorrast, edasi läinud, ja kuskil ei ole elu läinud ainult paremaks. Igal pool ja igal ajal on oma hädad. Ma leidsin YouTubest huvitava video, kuidas ameeriklaste söömis-ja liikumisharjumused on võrreldes 1960-ndate aastatega muutunud ja olgugi, et meie elasime sügavas nõukaajas, kehtib see kõik meie kohta täpselt samamoodi. Et liiguti palju mitte sporti tehes, vaid eluviis oli selline; söödi kindlatel toidukordadel ja mingit 24/7 hekseldamist ei olnud; torte ja kooke sai ainult pidupäevadel; toit valmistati kodus puhtast toorainest, ja kui lastele anti kommi, siis üks või kaks, mitte tervet pakki kätte. Vaadake, kui viitsite. Kes on 60-ndatel, 70-ndatel sündinud, siis puhas äratundmisrõõm, kuigi elasime hoopis teistsuguses ühiskonnas.
https://youtu.be/03LobG0EiEc?si=LWRjEDEYhzzjGxk-

[Tolmukübe]

Kummas oli parem elada?

Reaalselt küsid, kumb oli parem, kas okupatsioon või vabadus?

Tal keerleb jutt ainult ümber parema majoneesi ja shokolaadi, muu polegi oluline

Ega vene aja vaieldamatu pluss olidki paremad toidud. Kaasaeg ei saa sinna järgigi. Teine pluss, et osadele jagati kortereid ja krunte tasuta ja üürid olid väga odavad. No ja nagu keegi siin postitas, et tegeleti parasiitliku eluviisi harrastajatega ja oli isiklik vastutus olemas ja karistused ka olid rohkem karistuse moodi. Raskete isikuvastaste kuritegude eest. Või näiteks varastas kooliõe ema mingi vist suurema summa raha ja sai selle eest 10 aastat. Praegult tee, mis tahad, pääsed tingimisi või saad maksimaalselt 5 aastat oma lapse maha löömise eest. Vene ajal oli ikkagi kord majas. Ei saa öelda, et kõik halvem oleks olnud. Ananassi mina poodides ei näinud, mangomahl oli küll plekkpurgis, väga hea, alles hiljuti ostsin palju kiidetud Alphonsu mango mahla, no see pole see pole see... Lihtsalt ei ole see. Eks mangodel ka erinevad sordid, nagu õuntel ja banaanidel.

[Külaline]

See banaanijutt ... nalja teed, teine sort?? Haruharva said, seepärast oli nii hea. Mis puutub poodidesse Tallinn vs muu Eesti, siis pigem oli lootus delikatesse saada just Tallinnast väljast. Suvitasime maal vanaema juures lapsena ja sealt poest saime asju, mida linnas iial poes ei näinud, vene moorid ja sõjaveteranid jõudsid alati kõik ära osta. Viiner, ananass on meeles, need olid alatised suvised imed.

Oo, tuletasid veel ühe nõukaaja igapäeva imelise tahu meelde, mida tänapäeval enam ei ole. Kõik need kõlisevad (medalid!), kolisevad, lonkavad ja mölisevad venekeelsed sõjavituranid, kellel oli alati eesõigus ja kes igale poole ette, taha ja vahele trügisid.

Üleüldse, kas polnud nõukaajal vene keel nii armas ja kõlav. Kui tore oli, kui meid karjakaupa ja sundkorras paraadidele marssima või pealt vaatama veeti - iga külma ja vihmaga. Oo õndsaid aegu.

Aga selle eest on praegu Tallinna koolid venekeelset kisa täis.

[Külaline]

See banaanijutt ... nalja teed, teine sort?? Haruharva said, seepärast oli nii hea. Mis puutub poodidesse Tallinn vs muu Eesti, siis pigem oli lootus delikatesse saada just Tallinnast väljast. Suvitasime maal vanaema juures lapsena ja sealt poest saime asju, mida linnas iial poes ei näinud, vene moorid ja sõjaveteranid jõudsid alati kõik ära osta. Viiner, ananass on meeles, need olid alatised suvised imed.

Oo, tuletasid veel ühe nõukaaja igapäeva imelise tahu meelde, mida tänapäeval enam ei ole. Kõik need kõlisevad (medalid!), kolisevad, lonkavad ja mölisevad venekeelsed sõjavituranid, kellel oli alati eesõigus ja kes igale poole ette, taha ja vahele trügisid.

Üleüldse, kas polnud nõukaajal vene keel nii armas ja kõlav. Kui tore oli, kui meid karjakaupa ja sundkorras paraadidele marssima või pealt vaatama veeti - iga külma ja vihmaga. Oo õndsaid aegu.

Aga selle eest on praegu Tallinna koolid venekeelset kisa täis.

Vene ajal ei olnud või?

[Külaline]

Reaalselt küsid, kumb oli parem, kas okupatsioon või vabadus?

Tal keerleb jutt ainult ümber parema majoneesi ja shokolaadi, muu polegi oluline

Ega vene aja vaieldamatu pluss olidki paremad toidud. Kaasaeg ei saa sinna järgigi. Teine pluss, et osadele jagati kortereid ja krunte tasuta ja üürid olid väga odavad. No ja nagu keegi siin postitas, et tegeleti parasiitliku eluviisi harrastajatega ja oli isiklik vastutus olemas ja karistused ka olid rohkem karistuse moodi. Raskete isikuvastaste kuritegude eest. Või näiteks varastas kooliõe ema mingi vist suurema summa raha ja sai selle eest 10 aastat. Praegult tee, mis tahad, pääsed tingimisi või saad maksimaalselt 5 aastat oma lapse maha löömise eest. Vene ajal oli ikkagi kord majas. Ei saa öelda, et kõik halvem oleks olnud. Ananassi mina poodides ei näinud, mangomahl oli küll plekkpurgis, väga hea, alles hiljuti ostsin palju kiidetud Alphonsu mango mahla, no see pole see pole see... Lihtsalt ei ole see. Eks mangodel ka erinevad sordid, nagu õuntel ja banaanidel.

Ega kuritegevus ju väiksem ei olnud, mingit korda majas ei olnud. Sa oled tüüpiline vanainimene, kellel on väga valikuline mälu,

[Tolmukübe]

Ei no, mis me nüüd vaidleme, kulla inimene, see oli hoopis teise maitsega, ja teine sort.. Tuttav ka, kui 90ndad tulid ja banaan ilmus lettidele, ütles, et banaan on rohu maitsega. Ja mina ka haukasin, ütlesin, et banaan ei ole banaani maitsega. Kas ta nüüd rohu maitsega on, ei oska öelda, aga vahe on väga suur. Banaani sorte pidi maailmas umbes 1000 tükki olema, seega, mida NSVL importis, kes seda teab.

Aa et sinu noorus oli siis 1950ndatel ja said veel Gros Michelit mekkida. Aga olid siis kõhn?

Jah, noorena olin kõhn, kui see sulle hingerahu annab. Kaal on ikka vanusega ligi hiilinud. Ega ma oma aruga olengi välja nuputanud, kas see oli Gros Michel, mida NSVL importis. Aga see oli jah, et tõbi tuli peale 1950ndaid ja tõmbas Gros Micheli tootmise maha. Praegune, mida müüakse, on Cavendish. Nagu näed, olen asja uurinud, sest mind tõesti väga huvitas, mis sort see siis oli, mida õnnestus vene ajal manustada.. Samas, kui on 1000 sorti, ei tea ju, mis seal kaasajal (siis minu ajal, noorus oli 80ndatel) head võis olla... Gros Michel on lihtsalt kuulus. Võis olla mingi vähem kuulsam, aga sama hea suguvend.

[Külaline]

Toit tuli ju ise kasvatada ja valmistada. Kes sul täna ja praegu keelab seda teha? Mina ei igatse nõukaaegseid toite, ma ei söö praktiliselt mitte midagi sellist, mida ma lapsepõlves sööma pidin. Ei mina ei taha ise siga pidada ega tervet keldritäit hoidiseid vaaritada.

Uudistest on võimalik end ise välja lülitada. Loe raamatuid, ajakirju ja vaata kanaleid, kus uudiseid puuduvad. Imelik, et mõni tahab, et riik seda tema eest teeks.

Aga milleks nõukogude ajast heietada, vaid räägiks üldisemalt kümnenditest. Selline oli inimeste arengutease ja mitte kusagil mujal ju polnud sellist elu nagu on tänasel päeval.
Kui saanuks valida, siis mina oleks soovinud sündida Läänes ja kasvada 70nad ja 80ndad Läänes, mitte nõukogude võimu all. Küsi ameeriklaselt, küsi rootslaselt, kõik hakkavad heldinult heietama, et kuidas vanasti oli see ja too parem. Elu lihtsalt oligi teine, mitte polnud see nõukogude liidu eripära.

[Külaline]

Ei no, mis me nüüd vaidleme, kulla inimene, see oli hoopis teise maitsega, ja teine sort.. Tuttav ka, kui 90ndad tulid ja banaan ilmus lettidele, ütles, et banaan on rohu maitsega. Ja mina ka haukasin, ütlesin, et banaan ei ole banaani maitsega. Kas ta nüüd rohu maitsega on, ei oska öelda, aga vahe on väga suur. Banaani sorte pidi maailmas umbes 1000 tükki olema, seega, mida NSVL importis, kes seda teab.

Aa et sinu noorus oli siis 1950ndatel ja said veel Gros Michelit mekkida. Aga olid siis kõhn?

Jah, noorena olin kõhn, kui see sulle hingerahu annab. Kaal on ikka vanusega ligi hiilinud. Ega ma oma aruga olengi välja nuputanud, kas see oli Gros Michel, mida NSVL importis. Aga see oli jah, et tõbi tuli peale 1950ndaid ja tõmbas Gros Micheli tootmise maha. Praegune, mida müüakse, on Cavendish. Nagu näed, olen asja uurinud, sest mind tõesti väga huvitas, mis sort see siis oli, mida õnnestus vene ajal manustada.. Samas, kui on 1000 sorti, ei tea ju, mis seal kaasajal (siis minu ajal, noorus oli 80ndatel) head võis olla... Gros Michel on lihtsalt kuulus. Võis olla mingi vähem kuulsam, aga sama hea suguvend.

"olen asja uurinud" -- ehh-ehh-ehh, tegid kaheminutilise guugelduse, nagu minagi, aga sul kohe grandioosselt uurimistöö. Naljatilk.

[Külaline]

Reaalselt küsid, kumb oli parem, kas okupatsioon või vabadus?

Tal keerleb jutt ainult ümber parema majoneesi ja shokolaadi, muu polegi oluline

Ega vene aja vaieldamatu pluss olidki paremad toidud. Kaasaeg ei saa sinna järgigi. Teine pluss, et osadele jagati kortereid ja krunte tasuta ja üürid olid väga odavad. No ja nagu keegi siin postitas, et tegeleti parasiitliku eluviisi harrastajatega ja oli isiklik vastutus olemas ja karistused ka olid rohkem karistuse moodi. Raskete isikuvastaste kuritegude eest. Või näiteks varastas kooliõe ema mingi vist suurema summa raha ja sai selle eest 10 aastat. Praegult tee, mis tahad, pääsed tingimisi või saad maksimaalselt 5 aastat oma lapse maha löömise eest. Vene ajal oli ikkagi kord majas. Ei saa öelda, et kõik halvem oleks olnud. Ananassi mina poodides ei näinud, mangomahl oli küll plekkpurgis, väga hea, alles hiljuti ostsin palju kiidetud Alphonsu mango mahla, no see pole see pole see... Lihtsalt ei ole see. Eks mangodel ka erinevad sordid, nagu õuntel ja banaanidel.

Ei meenu ühtegi toitu, mis parem oleks olnud. Täna ja praegu teed sa ainetest täpselt samasuguse koogu ja süldi valmis. Nüüd ostad sa neid asju poest ja siis vingud, et pole selline nagu kodus tehtud. Aga nõukaajal sa ju ei ostnud sülti ja kooki poest. Mine ja tee ise nagu nõukaajal ja ära vingu.
Aga kui valik on piiratud, siis tundubki hea asi eriti hea. Nüüd on sul kapp triiki täis kõike ja seetõttu sa ei saa ka elamust nagu vanasti. Näljasele inimesele tundub ka leivatükk delikatess. Täis söönud inimesele pöhh, ei pane suhugi.

[Külaline]

Nõukaajal sain banaani vaid ühe korra ja kui see toodi, siis see oli täiesti roheline. Pandi kööki rippuma, et kollaseks läheks. Kui see siis pidulikult söömiseks võeti, olin maani pettunud, maitse oli mitte midagi ütlev. Ma ei sööks täna vist mitte üht toitu, mida meile kooli sööklas pakuti.

Igasugu häireid oli muidugi ka nõukaajal, aga neid ei osatud diagnoosida ja peeti lihtsalt halvasti kasvatatud lasteks. Neid jäeti mitu aastat klassi kordama ja kuni vanus täis tiksus siis läksid kolhoosi traktoristiks või seatalitajaks. Raskemad juhud isoleeriti lihtsalt teistest ära internaatkoolidesse ja erikoolidesse, haiglatesse.

[Külaline]

Toit oli vene ajal parem

No ma ei tea. Toidupoes oli valik praegusega võrreldes ikka üliväike.Suitsuvorsti polnud üldse saada. Riietega sama lugu. Teksaspükste valik oli praegusega võrreldes olematu.

[Külaline]

"olen asja uurinud" -- ehh-ehh-ehh, tegid kaheminutilise guugelduse, nagu minagi, aga sul kohe grandioosselt uurimistöö. Naljatilk.

On ikka suurushullustus jah proual. Nüüd tegi uurimistöö, siis nimetab oma lihtsameelseid teemaalgatusi filosoofilisteks mõtisklusteks, Täielik naljanumber.

[Külaline]

Toit oli vene ajal parem

No ma ei tea. Toidupoes oli valik praegusega võrreldes ikka üliväike.Suitsuvorsti polnud üldse saada. Riietega sama lugu. Teksaspükste valik oli praegusega võrreldes olematu.

Sellepärast ongi tema mälus parem, et ise tuli süüa teha, mitte ei ostnud valmistoitu poest. Küsimus on, et kes tal teda täna ja praegu keelab kasvatada toitu ja ise moorida. Mitte keegi. Elu oli tore, kuniks oli tema elus mamma, kes talle süüa ette kandis ja kõike ketšupist kuni hakklihani ise valmis kokkas.

[Tolmukübe]

Nõukaajal sain banaani vaid ühe korra ja kui see toodi, siis see oli täiesti roheline. Pandi kööki rippuma, et kollaseks läheks. Kui see siis pidulikult söömiseks võeti, olin maani pettunud, maitse oli mitte midagi ütlev. Ma ei sööks täna vist mitte üht toitu, mida meile kooli sööklas pakuti.

Jah, banaani müüdi rohelisena, läks kappi pimedasse, seal pidi hästi valmima. No näed, sinu jaoks tavaline maitse. Kas ei maitsenud, või saime eri sorte. Ühepajatoit oli hea. Ise ei teinud ja teha ei oska, ja see ühepajatoit, mida tänapäeval müüakse, see kõlbab süüa, aga see pole see. Olen mõelnud, vbl siis kasvatati teisi nt kaalika sorte, kapsa sorte, jne, mis sellele ühepajatoidule hea maitse andsid. Ma mäletan nõuka ajast, oli kuulus suur lihatomat härjasüda, sellest pole kaasajal meie turgudel lõhnagi. No aga sort on ju ometigi olemas, ja populaarne oli ta ka. Kuhu ta siis kadus?
Kooli sööklas pakuti lumepallisuppi, iga kell sööksin uuesti. Ei tea, kas seda kuskil toitlustusastuses tänapäeval ka pakutakse?

[Külaline]

Nõukaajal sain banaani vaid ühe korra ja kui see toodi, siis see oli täiesti roheline. Pandi kööki rippuma, et kollaseks läheks. Kui see siis pidulikult söömiseks võeti, olin maani pettunud, maitse oli mitte midagi ütlev. Ma ei sööks täna vist mitte üht toitu, mida meile kooli sööklas pakuti.

Jah, banaani müüdi rohelisena, läks kappi pimedasse, seal pidi hästi valmima. No näed, sinu jaoks tavaline maitse. Kas ei maitsenud, või saime eri sorte. Ühepajatoit oli hea. Ise ei teinud ja teha ei oska, ja see ühepajatoit, mida tänapäeval müüakse, see kõlbab süüa, aga see pole see. Olen mõelnud, vbl siis kasvatati teisi nt kaalika sorte, kapsa sorte, jne, mis sellele ühepajatoidule hea maitse andsid. Ma mäletan nõuka ajast, oli kuulus suur lihatomat härjasüda, sellest pole kaasajal meie turgudel lõhnagi. No aga sort on ju ometigi olemas, ja populaarne oli ta ka. Kuhu ta siis kadus?
Kooli sööklas pakuti lumepallisuppi, iga kell sööksin uuesti. Ei tea, kas seda kuskil toitlustusastuses tänapäeval ka pakutakse?

Aina lollimaks see jutt sul läheb. Miks sa võrdled mingit poe ühepajatoitu ja enda tehtud toitu. Nüüd tuleb välja, et sa ei oska süüa ka veel teha. Sellepärast sa paks oledki. Härjasüdant võid ise ka kasvatada, need ongi paremad kui kuskil suurtööstuses kasvanud. Kasvata praegu ise toitu, tee ise süüa ja saad samasugused kui nõuka ajal perenaised tegid.

[Tolmukübe]

Toit oli vene ajal parem

No ma ei tea. Toidupoes oli valik praegusega võrreldes ikka üliväike.Suitsuvorsti polnud üldse saada. Riietega sama lugu. Teksaspükste valik oli praegusega võrreldes olematu.

Suitsuvorsti oli saada, Moskva nimeks, väga hea maitsega oli. Ja mingid peenikesed suitsuvorstid olid ka, kõlbasid süüa. Ja majonees oli poes vabalt, see oli nii hea, et ma sõin seda paljalt. Lusikas sisse, ja läks. Alguses oli ainult Lauamajonees, aga siis tulid ka 80ndate lõpus Aromaatne ja Kevade, kõik kolm olid ikkagi väga head. Ja olin sale. Kui nüüd näost lusikaga paljalt majoneesi sisse ajada, ma vist paisuksin, nagu õhupall.

[Külaline]

Minu mälupilti kerkivad nõukaaja toidule mõeldes väga rasvased ja praetud toidud. Vorstid, mis olid libedaks läinud, aga praeti pannil üle. Üleüldse praeti enamvähem kõike, isegi putru. Rohke searasvaga või mingi jubeda margariiniga. Tont teab kus saapavabrikus seda toodeti.

[Külaline]

Toit oli vene ajal parem

No ma ei tea. Toidupoes oli valik praegusega võrreldes ikka üliväike.Suitsuvorsti polnud üldse saada. Riietega sama lugu. Teksaspükste valik oli praegusega võrreldes olematu.

Suitsuvorsti oli saada, Moskva nimeks, väga hea maitsega oli. Ja mingid peenikesed suitsuvorstid olid ka, kõlbasid süüa. Ja majonees oli poes vabalt, see oli nii hea, et ma sõin seda paljalt. Lusikas sisse, ja läks. Alguses oli ainult Lauamajonees, aga siis tulid ka 80ndate lõpus Aromaatne ja Kevade, kõik kolm olid ikkagi väga head. Ja olin sale. Kui nüüd näost lusikaga paljalt majoneesi sisse ajada, ma vist paisuksin, nagu õhupall.

Mulle meenub, et majoneesi tehti ise. Ju siis polnud kogu aeg saadaval. Aga teades, kuidas nõukaajal kanu kasvatati ja kui haledalt heleda rebuga olid poemunad, siis ei saanud see majonees kvaliteetne olla. Mulle ei meenud, et oleks tahtnud majoneesi lusikaga süüa. Muidugi noorena võib kõike sisse vohmida ja ikka oled sale.