Kooselu pikkus

[WD40]

Kas sa kirjutasid lepingule alla ilma et seda läbigi oleks lugenud? Väga halb mõte. Näe, parem hilja kui mitte kunagi.
See leping ongi abielu: https://www.riigiteataja.ee/akt/13240237

Kas abielus olevatel vanematel on oma lastele kuidagi suuremad õigused, kui mitte abielus vanematel?

Ma võin eksida, aga näiteks lapse isa tuvastamisel on erinevus. Abikaasa on automaatselt isa. Ilma abieluta peab isa oma vanemaks olemist tunnistama. Või siis geenitestiga sunnivärk.
Nii,et naised, tasub abielluda kui ei usalda, et kas mees ikka lapsed omaks tunnistab

Kuidas see hea on? Mis isa on selline, keda peab isaks sundima?

[Külaline]

Kas abielus olevatel vanematel on oma lastele kuidagi suuremad õigused, kui mitte abielus vanematel?

Ma võin eksida, aga näiteks lapse isa tuvastamisel on erinevus. Abikaasa on automaatselt isa. Ilma abieluta peab isa oma vanemaks olemist tunnistama. Või siis geenitestiga sunnivärk.
Nii,et naised, tasub abielluda kui ei usalda, et kas mees ikka lapsed omaks tunnistab

Kuidas see hea on? Mis isa on selline, keda peab isaks sundima?

Misasi on hea? Või kes sunnib? Ma ei saa aru, millest sa aru ei saa..

[Külaline]

Mis sajandil sa elad, et 30-35 aastaselt on "vanemas eas" abiellumine ja pere loomine? Minu mees oli 32 kui abiellusime, täitsa esimene abielu ja lapsi enne polnud. Enamus tuttavaid mehi abiellus ja sai esimese lapse vanuses 30+.

"Küll aga on taasiseseisvumise järel muutunud Eesti meeste keskmine lapsesaamisiga. "Kui 30 aastat tagasi jäi see 28 eluaasta juurde, siis aastal 2022 on keskmine isaks saamise vanus 34,5 eluaastat," tõi Pomm välja. Haridustasemeti see näitaja erineb: kõrgharidusega inimeste seas saadakse esimest korda isaks keskmiselt pea 36-aastaselt."
https://novaator.err.ee/1609097786/eest ... -moodumist

Loomulikult on 30+ abiellumine vanemas eas. Naise jaoks. Mehe puhul on rohkem suva. Naise keha on vanuse suhtes haavatavam.
40+ sünnitaja on ka juba automaatselt riskirase. Mis sellest, et tänapäeval seda üsna tihti ette tuleb.

Bioloogiliselt võib see nii olla, aga meil ongi bioloogilised ja sotsioloogilised normid omavahel nihkes. Nii et " St pere on varasemalt loodud kellegi teisega. " on nii vale jutt kui üldse olla saab. Isegi naiste puhul, meestest rääkimata.

Aa, jah, seda küll. Sellega ma olen nõus. Tänapäeval 30+ abielluja ei tähenda tõesti automaatselt, et mitmendal ringil oldaks.

[Külaline]

Mis sajandil sa elad, et 30-35 aastaselt on "vanemas eas" abiellumine ja pere loomine? Minu mees oli 32 kui abiellusime, täitsa esimene abielu ja lapsi enne polnud. Enamus tuttavaid mehi abiellus ja sai esimese lapse vanuses 30+.

"Küll aga on taasiseseisvumise järel muutunud Eesti meeste keskmine lapsesaamisiga. "Kui 30 aastat tagasi jäi see 28 eluaasta juurde, siis aastal 2022 on keskmine isaks saamise vanus 34,5 eluaastat," tõi Pomm välja. Haridustasemeti see näitaja erineb: kõrgharidusega inimeste seas saadakse esimest korda isaks keskmiselt pea 36-aastaselt."
https://novaator.err.ee/1609097786/eest ... -moodumist

Loomulikult on 30+ abiellumine vanemas eas. Naise jaoks. Mehe puhul on rohkem suva. Naise keha on vanuse suhtes haavatavam.
40+ sünnitaja on ka juba automaatselt riskirase. Mis sellest, et tänapäeval seda üsna tihti ette tuleb.

Bioloogiliselt võib see nii olla, aga meil ongi bioloogilised ja sotsioloogilised normid omavahel nihkes. Nii et " St pere on varasemalt loodud kellegi teisega. " on nii vale jutt kui üldse olla saab. Isegi naiste puhul, meestest rääkimata.

Kuidas see vale on? 28 on keskmine sünnitamise vanus, st et enamik sünnitavad siiski kahekümnendates. 30-35 on läinud lahku ning abielluvad vb uue partneriga.

[WD40]

Ma võin eksida, aga näiteks lapse isa tuvastamisel on erinevus. Abikaasa on automaatselt isa. Ilma abieluta peab isa oma vanemaks olemist tunnistama. Või siis geenitestiga sunnivärk.
Nii,et naised, tasub abielluda kui ei usalda, et kas mees ikka lapsed omaks tunnistab

Kuidas see hea on? Mis isa on selline, keda peab isaks sundima?

Misasi on hea? Või kes sunnib? Ma ei saa aru, millest sa aru ei saa..

Kui isa ei soovi isaks saada, siis ta ilmselt ka lapse elus ei osale. Alimentide maksmisega tuleb jant ja rõõmus pole keegi.

[Külaline]

Loomulikult saab abikaasa pärijate ringist välja jätta testamendiga, jutt käis varem testamendita suremisest, mille kohta on seaduslik reegel- pool abikaasaleja lastele võrsed osad. Ainuke, keda ei saa välja jätta on alaealised lapsed, kellele siis sundosa.

No ei saa abikaasat testamendiga välja jätta ühisvara sundosast. Kõike ülejäänut saab testamendiga tõesti pärandada.

Mis on ühisvara sundosa? Ühisvara osa ongi abikaasa enda oma, talle ei ole vaja seda omakorda pärandada Abikaasa saab ilma jätta teise abikaasa varast, mitte tema enda omast.

No jah, siin peab kõike puust ja punaseks seletama- kui on ÜHISVARA ja abikaasa sureb testamendita, siis kõigest varast pool on juba üle elava abikaasa oma. Teisest poolest, mis oli surnu oma, saab abikaasa omakorda poole ja ülejäänud pool jagatakse laste vahel. Sealt tekivadki need pärandatud majade 1/8 omanikud jms. Kuidas te elulistes asjades nii tuhmid olete...

Ja kes nimetas abileu laste ja vara jagamise lepinguks- no jagamise selles mõttes, et lapsed ja varad on ühised, päriselt jagamiseks läheb kpll jah alles lahutusega (ja kui on varalahususega abielu, sisi ei olegi enam jagada midagi).

[Külaline]

No ei saa abikaasat testamendiga välja jätta ühisvara sundosast. Kõike ülejäänut saab testamendiga tõesti pärandada.

Mis on ühisvara sundosa? Ühisvara osa ongi abikaasa enda oma, talle ei ole vaja seda omakorda pärandada Abikaasa saab ilma jätta teise abikaasa varast, mitte tema enda omast.

No jah, siin peab kõike puust ja punaseks seletama- kui on ÜHISVARA ja abikaasa sureb testamendita, siis kõigest varast pool on juba üle elava abikaasa oma. Teisest poolest, mis oli surnu oma, saab abikaasa omakorda poole ja ülejäänud pool jagatakse laste vahel. Sealt tekivadki need pärandatud majade 1/8 omanikud jms. Kuidas te elulistes asjades nii tuhmid olete...

Ma ei saanud nüüd aru, kas sa selgitasid seda mulle?

[Külaline]

Kuidas see hea on? Mis isa on selline, keda peab isaks sundima?

Misasi on hea? Või kes sunnib? Ma ei saa aru, millest sa aru ei saa..

Kui isa ei soovi isaks saada, siis ta ilmselt ka lapse elus ei osale. Alimentide maksmisega tuleb jant ja rõõmus pole keegi.

Ja kuidas see teemasse puutub? Abielusse või kooselu pikkusesse?

[Külaline]

Mis on ühisvara sundosa? Ühisvara osa ongi abikaasa enda oma, talle ei ole vaja seda omakorda pärandada Abikaasa saab ilma jätta teise abikaasa varast, mitte tema enda omast.

No jah, siin peab kõike puust ja punaseks seletama- kui on ÜHISVARA ja abikaasa sureb testamendita, siis kõigest varast pool on juba üle elava abikaasa oma. Teisest poolest, mis oli surnu oma, saab abikaasa omakorda poole ja ülejäänud pool jagatakse laste vahel. Sealt tekivadki need pärandatud majade 1/8 omanikud jms. Kuidas te elulistes asjades nii tuhmid olete...

Ma ei saanud nüüd aru, kas sa selgitasid seda mulle?

Ei, tegelikult ma ühinesin sinu seisukohaga ja selgitasin teistele

[Külaline]

No jah, siin peab kõike puust ja punaseks seletama- kui on ÜHISVARA ja abikaasa sureb testamendita, siis kõigest varast pool on juba üle elava abikaasa oma. Teisest poolest, mis oli surnu oma, saab abikaasa omakorda poole ja ülejäänud pool jagatakse laste vahel. Sealt tekivadki need pärandatud majade 1/8 omanikud jms. Kuidas te elulistes asjades nii tuhmid olete...

Ma ei saanud nüüd aru, kas sa selgitasid seda mulle?

Ei, tegelikult ma ühinesin sinu seisukohaga ja selgitasin teistele

Tegelikult ootan siiani sellelt "juuratargalt" viidet sellisele mõistele, nagu ühisvara sundosa, mida ta palus mul kolmel korral Perekonnaseadusest lugeda.

[Külaline]

Ma ei saanud nüüd aru, kas sa selgitasid seda mulle?

Ei, tegelikult ma ühinesin sinu seisukohaga ja selgitasin teistele

Tegelikult ootan siiani sellelt "juuratargalt" viidet sellisele mõistele, nagu ühisvara sundosa, mida ta palus mul kolmel korral Perekonnaseadusest lugeda.

Mina pole see originaal sundosa mainija ja ka mitte juuratark, aga mina sain vist küll aru, mida ta tahtis öelda.
Minu teada pärimist ei käsitle mitte perekonnaseadus vaid pärimisseadus ja sundosa kohta täpsemalt peatükk nr 5 pärismisseadusest.
Ptk 5 § 104. Sundosa pärimine
(1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

(Link: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021036)


Veel täpsustavat infot:

Juurdekasvu tasaarvestuse puhul toimub juurdekasvu võrdsustamine ühe abikaasa surma korral nii, et seadusjärgset pärandiosa (gesetzlicher Erbteil) suurendatakse veerandi võrra pärandist, olenemata sellest, kas surnud abikaasal tegelikult abielu jooksul juurdekasv tekkis. Kui üleelanud abikaasa pole pärija või loobub pärandist, võib ta nõuda tegeliku juurdekasvu tasaarvestust ja ühtlasi nõuda pärandi sundosa (kleiner Pflichtteil). Pärandi sundosa arvutatakse seadusjärgse pärandiosa põhjal, mille puhul ei tasaarvestata juurdekasvu veerandiga pärandist.
(Link: https://e-justice.europa.eu/36686/ET/ma ... e&member=1 punkt nr 5)


Ühe abikaasa surma korral pärandatakse pool ühisvarast seadusjärgsetele pärijatele (kelleks lisaks abikaasale on ka lapsed ning laste puudumisel näiteks ka surnud abikaasa vanemad) . Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus on tulnud abikaasale üllatusena, et ka poolt tema nimel oleva pangakonto ja investeerimiskontol olevast rahast ja investeeringutest määrati pärandvara hulka ning läks seetõttu jagamisele laste ning ka surnud abikaasa eelmisest abielust sündinud laste vahel. Testamendi abil on võimalik pärandada vara kindlale isikul, kuid seal juures tuleb siiski arvestada seadusest tulevate sundosa piirangutega.
(Link: https://www.legalroom.ee/kasulikku/vara ... a-miinused)

[Külaline]

Ei, tegelikult ma ühinesin sinu seisukohaga ja selgitasin teistele

Tegelikult ootan siiani sellelt "juuratargalt" viidet sellisele mõistele, nagu ühisvara sundosa, mida ta palus mul kolmel korral Perekonnaseadusest lugeda.

Mina pole see originaal sundosa mainija ja ka mitte juuratark, aga mina sain vist küll aru, mida ta tahtis öelda.
Minu teada pärimist ei käsitle mitte perekonnaseadus vaid pärimisseadus ja sundosa kohta täpsemalt peatükk nr 5 pärismisseadusest.
Ptk 5 § 104. Sundosa pärimine
(1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

(Link: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021036)


Veel täpsustavat infot:

Juurdekasvu tasaarvestuse puhul toimub juurdekasvu võrdsustamine ühe abikaasa surma korral nii, et seadusjärgset pärandiosa (gesetzlicher Erbteil) suurendatakse veerandi võrra pärandist, olenemata sellest, kas surnud abikaasal tegelikult abielu jooksul juurdekasv tekkis. Kui üleelanud abikaasa pole pärija või loobub pärandist, võib ta nõuda tegeliku juurdekasvu tasaarvestust ja ühtlasi nõuda pärandi sundosa (kleiner Pflichtteil). Pärandi sundosa arvutatakse seadusjärgse pärandiosa põhjal, mille puhul ei tasaarvestata juurdekasvu veerandiga pärandist.
(Link: https://e-justice.europa.eu/36686/ET/ma ... e&member=1 punkt nr 5)


Ühe abikaasa surma korral pärandatakse pool ühisvarast seadusjärgsetele pärijatele (kelleks lisaks abikaasale on ka lapsed ning laste puudumisel näiteks ka surnud abikaasa vanemad) . Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus on tulnud abikaasale üllatusena, et ka poolt tema nimel oleva pangakonto ja investeerimiskontol olevast rahast ja investeeringutest määrati pärandvara hulka ning läks seetõttu jagamisele laste ning ka surnud abikaasa eelmisest abielust sündinud laste vahel. Testamendi abil on võimalik pärandada vara kindlale isikul, kuid seal juures tuleb siiski arvestada seadusest tulevate sundosa piirangutega.
(Link: https://www.legalroom.ee/kasulikku/vara ... a-miinused)

Sundosa olemus ning tähendus on teada ja loogiline. Mind huvitab, mida mõeldaks ühisvara sundosa alla ja sellele ootan jätkuvalt seletust. Samuti sellekohase paragrahvi numbrit Pärimisseadusest, tänan.

[Barbara]

Mind pani imestama see fakt, et 7 tükki lahutati 50+a kestnud abielusid. Milleks? Inimene on seega vähemalt 70+, valdava osa oma elust kellegiga koos olnud, mis siis nüüd? Küll surm varsti lahutab! (võib-olla selles oligi asi, vt eelmine selgitus ja punkt pärimisest.) Või siis lahutati midagi, mis juba ammu tegelikkuses ei eksisteerinud, kunagi jäi lahutamata lihtsalt ja asjad vaja enne surma korda ajada (nõme ka, kui pärib keegi, kellega sa 40a pole rääkinud näiteks- inimesed jätavad tihtipeale tähtsad ja juriidiliselt-finantsiliselt olulised asjad elus lohakile...)

[Külaline]

Tegelikult ootan siiani sellelt "juuratargalt" viidet sellisele mõistele, nagu ühisvara sundosa, mida ta palus mul kolmel korral Perekonnaseadusest lugeda.

Mina pole see originaal sundosa mainija ja ka mitte juuratark, aga mina sain vist küll aru, mida ta tahtis öelda.
Minu teada pärimist ei käsitle mitte perekonnaseadus vaid pärimisseadus ja sundosa kohta täpsemalt peatükk nr 5 pärismisseadusest.
Ptk 5 § 104. Sundosa pärimine
(1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

(Link: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021036)


Veel täpsustavat infot:

Juurdekasvu tasaarvestuse puhul toimub juurdekasvu võrdsustamine ühe abikaasa surma korral nii, et seadusjärgset pärandiosa (gesetzlicher Erbteil) suurendatakse veerandi võrra pärandist, olenemata sellest, kas surnud abikaasal tegelikult abielu jooksul juurdekasv tekkis. Kui üleelanud abikaasa pole pärija või loobub pärandist, võib ta nõuda tegeliku juurdekasvu tasaarvestust ja ühtlasi nõuda pärandi sundosa (kleiner Pflichtteil). Pärandi sundosa arvutatakse seadusjärgse pärandiosa põhjal, mille puhul ei tasaarvestata juurdekasvu veerandiga pärandist.
(Link: https://e-justice.europa.eu/36686/ET/ma ... e&member=1 punkt nr 5)


Ühe abikaasa surma korral pärandatakse pool ühisvarast seadusjärgsetele pärijatele (kelleks lisaks abikaasale on ka lapsed ning laste puudumisel näiteks ka surnud abikaasa vanemad) . Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus on tulnud abikaasale üllatusena, et ka poolt tema nimel oleva pangakonto ja investeerimiskontol olevast rahast ja investeeringutest määrati pärandvara hulka ning läks seetõttu jagamisele laste ning ka surnud abikaasa eelmisest abielust sündinud laste vahel. Testamendi abil on võimalik pärandada vara kindlale isikul, kuid seal juures tuleb siiski arvestada seadusest tulevate sundosa piirangutega.
(Link: https://www.legalroom.ee/kasulikku/vara ... a-miinused)

Sundosa olemus ning tähendus on teada ja loogiline. Mind huvitab, mida mõeldaks ühisvara sundosa alla ja sellele ootan jätkuvalt seletust. Samuti sellekohase paragrahvi numbrit Pärimisseadusest, tänan.

Jällegi, ma ei tea, mida originaalpostitaja mõtles, aga minu meelest on see üsna ühene. Ühisvara on abikaasade abielu ajal soetatud vara. Ja ühe abikaasa surma korral saab teine abikaasa sellest varast sundosa. Seda pole võimalik testamendiga vähendada.
Minu postituse viimases tsitaadis seletatakse ka seda veids.

Viimane tsitaat lühendatult:
Ühe abikaasa surma korral pärandatakse pool ühisvarast seadusjärgsetele pärijatele (kelleks lisaks abikaasale on ka lapsed ning laste puudumisel näiteks ka surnud abikaasa vanemad). Testamendi abil on võimalik pärandada vara kindlale isikul, kuid seal juures tuleb siiski arvestada seadusest tulevate sundosa piirangutega.

[Külaline]

Mind pani imestama see fakt, et 7 tükki lahutati 50+a kestnud abielusid. Milleks? Inimene on seega vähemalt 70+, valdava osa oma elust kellegiga koos olnud, mis siis nüüd? Küll surm varsti lahutab! (võib-olla selles oligi asi, vt eelmine selgitus ja punkt pärimisest.) Või siis lahutati midagi, mis juba ammu tegelikkuses ei eksisteerinud, kunagi jäi lahutamata lihtsalt ja asjad vaja enne surma korda ajada (nõme ka, kui pärib keegi, kellega sa 40a pole rääkinud näiteks- inimesed jätavad tihtipeale tähtsad ja juriidiliselt-finantsiliselt olulised asjad elus lohakile...)

Mina tean üht juhtumit, kus naine surivoodil pihtis ca 50 aastat varem toimunud üheöösuhet. Ja mees selle peale vihastas nii hullusti, et lahutas ja jättis sureva naise maha. Naine oli veel elus umbes kolmveerand aastat. See oli väga kurb lugu igas mõttes.

[Barbara]

Mingit "ühisvara sundosa" ei ole olemas, see postitaja ei saa tõenäoliselt jur.mõistetest aru ja kasutas neid lihtsalt enda arust loogiliselt. Ühisvarast pool on elusoleva abikaasa oma- lihtne. Ülejäänud poole pärivad pärijad kas testamendi või seaduse järgi. Ja sellest poolest pole tervel abikaasal ega täiskasvanud lastel mingit sundosa saada (ainult neil, kellel on alaealine laps-pärija või ülalpidamiskohustusega abikaasa).

[Külaline]

Mind pani imestama see fakt, et 7 tükki lahutati 50+a kestnud abielusid. Milleks? Inimene on seega vähemalt 70+, valdava osa oma elust kellegiga koos olnud, mis siis nüüd? Küll surm varsti lahutab! (võib-olla selles oligi asi, vt eelmine selgitus ja punkt pärimisest.) Või siis lahutati midagi, mis juba ammu tegelikkuses ei eksisteerinud, kunagi jäi lahutamata lihtsalt ja asjad vaja enne surma korda ajada (nõme ka, kui pärib keegi, kellega sa 40a pole rääkinud näiteks- inimesed jätavad tihtipeale tähtsad ja juriidiliselt-finantsiliselt olulised asjad elus lohakile...)

Ilmselt just nii ongi. Siis ei ole ülalpidamise kohustust.
Mu vanemad oli ka veel 10+a paberil abielus peale lahku kolimist, enne kui ema taipas, et oleks aeg ka paberid korda teha. Õigel ajal saigi tehtud see.

[Barbara]

Mind pani imestama see fakt, et 7 tükki lahutati 50+a kestnud abielusid. Milleks? Inimene on seega vähemalt 70+, valdava osa oma elust kellegiga koos olnud, mis siis nüüd? Küll surm varsti lahutab! (võib-olla selles oligi asi, vt eelmine selgitus ja punkt pärimisest.) Või siis lahutati midagi, mis juba ammu tegelikkuses ei eksisteerinud, kunagi jäi lahutamata lihtsalt ja asjad vaja enne surma korda ajada (nõme ka, kui pärib keegi, kellega sa 40a pole rääkinud näiteks- inimesed jätavad tihtipeale tähtsad ja juriidiliselt-finantsiliselt olulised asjad elus lohakile...)

Mina tean üht juhtumit, kus naine surivoodil pihtis ca 50 aastat varem toimunud üheöösuhet. Ja mees selle peale vihastas nii hullusti, et lahutas ja jättis sureva naise maha. Naine oli veel elus umbes kolmveerand aastat. See oli väga kurb lugu igas mõttes.

Ma kunagi lugesin vist lausa siit seda lugu. Mis siis sai, kuhu naine läks- mees viskas ju majast välja ja ei "ulatanud isegi klaasi vett"?

[Külaline]

Mina pole see originaal sundosa mainija ja ka mitte juuratark, aga mina sain vist küll aru, mida ta tahtis öelda.
Minu teada pärimist ei käsitle mitte perekonnaseadus vaid pärimisseadus ja sundosa kohta täpsemalt peatükk nr 5 pärismisseadusest.
Ptk 5 § 104. Sundosa pärimine
(1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

(Link: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021036)


Veel täpsustavat infot:

Juurdekasvu tasaarvestuse puhul toimub juurdekasvu võrdsustamine ühe abikaasa surma korral nii, et seadusjärgset pärandiosa (gesetzlicher Erbteil) suurendatakse veerandi võrra pärandist, olenemata sellest, kas surnud abikaasal tegelikult abielu jooksul juurdekasv tekkis. Kui üleelanud abikaasa pole pärija või loobub pärandist, võib ta nõuda tegeliku juurdekasvu tasaarvestust ja ühtlasi nõuda pärandi sundosa (kleiner Pflichtteil). Pärandi sundosa arvutatakse seadusjärgse pärandiosa põhjal, mille puhul ei tasaarvestata juurdekasvu veerandiga pärandist.
(Link: https://e-justice.europa.eu/36686/ET/ma ... e&member=1 punkt nr 5)


Ühe abikaasa surma korral pärandatakse pool ühisvarast seadusjärgsetele pärijatele (kelleks lisaks abikaasale on ka lapsed ning laste puudumisel näiteks ka surnud abikaasa vanemad) . Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus on tulnud abikaasale üllatusena, et ka poolt tema nimel oleva pangakonto ja investeerimiskontol olevast rahast ja investeeringutest määrati pärandvara hulka ning läks seetõttu jagamisele laste ning ka surnud abikaasa eelmisest abielust sündinud laste vahel. Testamendi abil on võimalik pärandada vara kindlale isikul, kuid seal juures tuleb siiski arvestada seadusest tulevate sundosa piirangutega.
(Link: https://www.legalroom.ee/kasulikku/vara ... a-miinused)

Sundosa olemus ning tähendus on teada ja loogiline. Mind huvitab, mida mõeldaks ühisvara sundosa alla ja sellele ootan jätkuvalt seletust. Samuti sellekohase paragrahvi numbrit Pärimisseadusest, tänan.

Jällegi, ma ei tea, mida originaalpostitaja mõtles, aga minu meelest on see üsna ühene. Ühisvara on abikaasade abielu ajal soetatud vara. Ja ühe abikaasa surma korral saab teine abikaasa sellest varast sundosa. Seda pole võimalik testamendiga vähendada.
Minu postituse viimases tsitaadis seletatakse ka seda veids.

Viimane tsitaat lühendatult:
Ühe abikaasa surma korral pärandatakse pool ühisvarast seadusjärgsetele pärijatele (kelleks lisaks abikaasale on ka lapsed ning laste puudumisel näiteks ka surnud abikaasa vanemad). Testamendi abil on võimalik pärandada vara kindlale isikul, kuid seal juures tuleb siiski arvestada seadusest tulevate sundosa piirangutega.

Sundosa on sundosa ning siin pole vahet, kas on tegu ühisvaraga või mingi muu varaga. Kui isik, ehk käesolevas vaidluses siis abikaasa, ei kvalifitseeru sundosa saajaks, ehk pole näiteks ülalpeetav invaliid, ei saa ta sundosa mitte mingist ühisvarast ega ka muust varast.

[Külaline]

Mingit "ühisvara sundosa" ei ole olemas, see postitaja ei saa tõenäoliselt jur.mõistetest aru ja kasutas neid lihtsalt enda arust loogiliselt. Ühisvarast pool on elusoleva abikaasa oma- lihtne. Ülejäänud poole pärivad pärijad kas testamendi või seaduse järgi. Ja sellest poolest pole tervel abikaasal ega täiskasvanud lastel mingit sundosa saada (ainult neil, kellel on alaealine laps-pärija või ülalpidamiskohustusega abikaasa).

Mina võin ausalt tunnistada, et ma tõesti ei saa jur. mõistetest väga hästi aru. Aga ma loen seda:

Perekonnaseadus ptk3 § 16. Perekonna ülalpidamise kohustus
(1) Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015099)

Ja pärimisseadusest:
(1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.
(https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021036)

Need kaks kokku panna, siis mina saan aru nii, et abikaasa vastu (kellega koos elatakse) on teisel abikaasal ülalpidamiskohustus. Ja kui on ülalpidamiskohustus, siis on ka pärimisel sundosa.
Kus mu siin viga on?