Juustup kirjutas: ↑27 Juul 2024 15:18
Külaline kirjutas: ↑27 Juul 2024 15:02
Juustup kirjutas: ↑24 Juul 2024 21:49
Muide, mul oli samaaegselt määratud raske puue ja 100% töövõimetus. Oma tolleaegse elukaaslase vedasin ka psühhiaatri juurde, tasulisse. Need kirjutavad pm sinu sõnade järgi epikriise. Täitsin tema eest avalduse ja nii ta sai samuti puuduva töövõime kolmeks aastaks. Hea investeering, kas pole?
Mingi kõva ärimutt ma polnud, aga oma peret suutsin üleval pidada, bussiga ei sõitnud ning sõin iga päev väljas(lõuna). Asjade hindasid eriti ei vaadanud. Võrreldes tolle ajaga,olen ma hetkel puruvaene.
/Juustup
Ja see Eesti riiki kõikvõimalikul moel lüpsnud inimene räägib, et riik tegi talle haiget.
Palun seleta, kuidas ma seda Eesti riiki kõikvõimalikul moel lüpsnud olen.
/Juustup
Sa ju kuskil lausa pakkusid teistele inimestele abi, et kui keegi tahab taotleda TVH, siis võib sinu poole pöörduda. Sina aitad organiseerida nii, et TVH saab, ja saab maksimaalses määras. Selline väljaütlemine iseenesest juba näitab, et aitaksid šlikeradada selle teemaga ka inimestel, kellel tegelikult puudub õigus saada TVH. Ja see, et oled kõikidele oma praegustele ja eksidele ja ilmselt veel teistelegi pereliikmetele aidanud TVH "välja ajada" ei ole normaalne!
Kui see ei ole riigi lüpsmine, mis siis veel?
Samal ajal on Eestis palju haruldase haigusega lapsi, kelle ravi riik ei toeta, kuid kelle jaoks oleks ravi olemas. Olgu, rahalised allikad on ilmselt erinevad THV ja haigekassa puhul, aga siiski. Midagi on ikka väga nihkes ja mäda, kui riigi rahakotil parasiteerivad inimesed, kes seda abi reaalselt ei vaja, kuid väga tõsiste haigustega lapsed jäävad abita või peavad lootma heatahtlikele annetajatele.
Minu enda (täiskasvanud) lapsel on haruldane sündroom ning ta vajab igapäevast kõrvalabi ning vajab üht konkreetset eluaegset, regulaarset teraapiat mitu korda kuus ja, mille üks seanss maksab palju. Kui tal varasemalt oli raske puue määratud, siis ühel hetkel enam puuet ei pikendatud, sest "kord" on rangemaks muutunud - liiga paljud said puude ja sellega kaasneva raha. Ilmselt just selliste petturite pärast. Ja siis hakati asja rangemalt määrama. Pärast esimese otsuse saamist, esitasin vaide kaks korda. Mõlemad korrad lükati tagasi. Ehkki kogu see ekspertide kamp ei olnud mu last kordagi näinud. Psühhiaater, kes oli pika ja põhjaliku epikriisi kirjutanud (oleme käinud alates kolmandast eluaastast lõpmatutel uuringutel, konsultatsioonidel, teraapiates erinevate spetsialistide juures) ja perearst, kes on lapsega tegelenud, hoidsid lihtsalt kahe käega peast kinni ja ei suutnud uskuda, et puudetaotlus järjekindlalt tagasi lükati. Nüüd on siis teada, et on mingi kamp kavalpäid, kes suudavad musta valgeks rääkida ja endale igasugu "paprid" ja toetussummad välja ajada on süsteemi umbe ajanud.